Tagasi

Naised advokaadibüroode tipus: Kristi Sild

10. august 2022 8:54

Kristi Sild on partner advokaadibüroos LEXTAL. Kristi on kolme lapse ema ja tema armastus õigustöö vastu on nakatanud juba ka tema vanemat tütart, kes on samuti teinud karjäärivaliku just õigusteaduse kasuks. Kristi usub, et õigusmaastikul toob edu ennekõike see, kui olla usaldusväärne, julge ja töökas.  

 

Millises õigusvaldkonnas Sa praegu tegutsed?  

 

Olen tegelenud erinevate õigusvaldkondadega, algusaastatel määratud korras ka kriminaalõigusega, aga see maailm mulle hingelähedaseks ei saanud. Pikalt on olnud mu lemmikuks tööõigus, aga praeguses eluetapis tegelen üha enam äri– ja finantsõigusega ja mulle meeldib see väga. Äritehingute nõustamine erineb kohtuadvokaadi tööst mitmeski mõttes. Esiteks, kohtuvaidlused tegelevad minevikuga – kohtus klaaritakse midagi, mis on juba juhtunud. Tehingutöö on suunatud tulevikku – lepitakse kokku milleski, mis alles hakkab juhtuma. Teiseks on mõnevõrra erinev asjaga seotud inimeste meelsus – kohtumenetlustes on klientide jaoks meeldivaid elamusi pigem vähe. Isegi kui lõpuks võidetakse, on sellele eelnenud pikaajaline konfliktiseisund. Tehingutöö on ka pingeline, kuid enamasti seotud positiivsete agendadega, tulevikuplaanide elluviimisega. 

 

Milline on olnud Sinu teekond partnerluseni oma praeguses büroos?  

 

Sain partneriks LEXTAL-i algusaastatel ja seetõttu võis see teekond partnerluseni olla veidi kiirem, kuna noor ja arenev büroo on paindlik ning suunatud kasvule. Ma ei arva, et mu sugu sellele kuidagi negatiivset või ka positiivset mõju avaldas. Mul on kolm last ja olen suutnud oma aja ja energia kuidagi nii ära juhtida, et laste tõttu ei ole pidanud tööst pikki pause pidama. Lapsed on õnneks kõik olnud ka terved kui purikad, nii et töö- ja pereelu ühitamine on mul ilmselt olnud selle võrra kergem. Ja võibolla mul tõesti oleks mõni euro rohkem pangaarvele kogunenud, kui ma oleksin mees, aga need väärtused ei ole võrreldavad.  

 

Mis on partneri positsiooni väärtused Sinu jaoks?  

 

Sõna „positsioon“ kõlab antud kontekstis kuidagi upitatult. Minu jaoks on partnerlus ennekõike vastutus ja eneseteostuse viis. Töötajast partneriks saamisel peaks toimuma mõtteviisi muutus - ainult iseenda tulemustele keskendumise asemel tuleb keskenduda ka büroo kui terviku tulemustele. Mõnikord tähendab see hoopis millestki (näiteks oma egost või osa sissetulekust) loobumist suurema eesmärgi nimel. Mulle meeldib anda oma panus büroo arengusse ning saada osa koostöö läbi sündinud tulemustest.  

 

Miks on Sinu arvates Eesti suuremate advokaadibüroode juhtide seas keskmiselt vaid 25 % naisi, kuigi töötajatest on keskmiselt 49 % naised?  

 

Ma ei ole sellekohast statistikat analüüsinud, kuid tunnetuslikult ütleksin, et advokatuuri statistika vastab ühiskonna üldistele näitajatele. Naisi ongi tippjuhtide seas vähem kui mehi.  Mulle tundub, et küsimus ei ole mitte selles, et naisi ei peeta sobivaks ja seetõttu neid ei valita, vaid pigem naiste soovis või julguses ennast tippjuhina välja pakkuda või pakutavat kohta vastu võtta. Näeme ju ka oma töös klientide näitel, et meeste riskiisu ja -valmidus tundmatus kohas vette hüpata on tunduvalt suurem. Uusi, ebakindla tulevikuga projekte algatavad mehed julgemini kui naised. Ei ole kahtlust, et naised, kes soovivad ja julgevad selle esimese sammu teha, on juhtimiskvaliteedilt igati võrdväärsed. Äriline tarkus või rumalus ei sõltu inimese soost, vaid isikuomadustest. 

 

Kas naiste osakaalu tõstmine advokaadibüroode juhtimises on Sinu arvates oluline? 

 

Looduses ja ühiskonnas on tasakaal ja mitmekesisus alati olulised. Advokaadibüroo ja selle juhtimine ei ole mingid erandid. Naiste kõrvalejätmine advokaadibüroo juhtimisotsuste juurest oleks kindlasti viga ning lõppkokkuvõttes piiraks büroo arengut. Samas tekitab minus kahtlusi küsimuses sisalduv sõna „tõstmine“. See viitaks nagu kellelgi kolmanda pingutusele. Mina isiklikult ei arva, et kellegi „tõstmine“ mingile ametipostile kas läbi sookvootide või muude eeliste andmise ainult seetõttu, et inimene on teatud soost, tooks häid tulemusi. Oluline on, et tarku ja andekaid inimesi märgatakse ja nende arengut toetatakse. Ja tippude tipus pidavat võimuga vist üldse nii olema, et seda keegi kandikul üle ei anna, vaid võim võetakse. Seega ei saa lootma jääda, et keegi sind kuhugi „tõstab“, ise tuleb ka tugev olla ja tööd teha, et juhtpositsioonile saada ja seda hoida. 

 

Kas oled kogenud seda, et klient valib bürood naispartnerite olemasolu järgi või et kliendi ootustele vastab paremini just naissoost partner või advokaat? Aga vastupidi?  

 

Mina isiklikult ei ole kunagi tajunud, kogenud ega ka kuulnud, et bürood või advokaati valitaks sooliste tunnuste järgi. Samas ei saa ma välistada, et mingitel väga piiratud juhtudel võib anda hea tulemuse just teatud soost advokaat. Näiteks ma arvan, et Depp vs Heard asjas andis ka advokaadivalik Deppile mõned pisikesed alateadlikud plussid. Mis nüüd puutub mõnest projektist ilmajäämisse, siis ega me tegelikult lõpuni ei tea, miks meid mõnikord valitakse ja mõnikord mitte. Kliendi ja advokaadi koostöö puhul ei tasu alahinnata ka tegureid, mis ei ole mõõdetavad: isikulist sobivust ja nö „keemiat“, väärtuste klappimist. Küll oleks lihtne, kui kõik ebaõnnestumised saaks lükata oma soo kraesse.  

  

Milline on Sinu büroo suhtumine soolise tasakaalu saavutamisse või hoidmisse juhtimise tasandil?  

 

Kuigi me sooliste küsimuste ja mõõdikutega eraldi ei tegele, on LEXTAL-i kollektiivis naisi ja mehi enamvähem võrdselt ning juhtivpartneriks on meil pikalt olnud just naine (Marge Männiko). Hetkel on meil meespartnereid rohkem kui naisi, kuid uute partnerite liitmise aruteludel ei ole kunagi esile toodud ega seatud soolisi kriteeriume.   

 

Mida saaks advokaadibürood, advokatuur ja ühiskond laiemalt teha, et tõsta naiste esindatuse taset advokaadibüroode juhtimises ja osanike hulgas?  

 

Eeskuju on kõige parem õpetaja. Mul on hea meel, et näeme edukaid naisi ühiskonnas üha rohkem, seda nii valitsuste tasemel kui ka ärikeskkonnas. Ka advokatuur eesotsas oma ametikohale väga hästi sobiva Imbi Jürgeniga, on hea suunanäitaja. Bürood saavad olla töökorralduselt toetavad ja paindlikud, et võimaldada ühitada pere ja tööelu. Inimene, kellel on toetav perekond ja kelle eraelu on tasakaalus, on ka tööalaselt palju produktiivsem. Aeg, kui lapsed sünnivad ja on väikesed, nõuab vahepeal tõepoolest rohkem kodule keskendumist, kuid see ei tähenda, et naine tuleks tööalaselt maha kanda. Minu kogemus on pigem näidanud, et pärast laste saamist on naine palju efektiivsem nii ajaplaneerimise kui tööle keskendumise osas. Seda, et naine saab olla väga edukas ka pärast laste saamist, tõestab suurepäraselt üks maailma tippjuhte Ursula von der Leyen, kellel on seitse last.  

Milliseid valikuid oma karjääri edendamiseks ja potentsiaali realiseerimiseks soovitaksid teha naistel, kes täna alustavad oma karjääri advokaadibüroos?  

Need soovitused kehtivad soost sõltumata – tuleb olla usaldusväärne, töökas, uudishimulik ja julge. Konkurentsieelise annab kindlasti see, kui oled mingis valdkonnas väga hea spetsialist. Samas, tuleb endale luua lai suhtevõrgustik. Inglise keeles on hea ütlemine: „Your network is your net worth“. Sellel, kes näeb ennast tulevikus advokaadibüroo partnerina, tasuks ka seda ütlust meeles pidada.  

Viimased postitused

Naised advokaadibüroode tipus: Monika Koolmeister

26. jaanuar 2023 12:04 Loe edasi

Naised advokaadibüroode tipus: Katrin Sarap

16. jaanuar 2023 10:23 Loe edasi

Naised advokaadibüroode tipus: Merilin Ojasaar

6. jaanuar 2023 10:29 Loe edasi

Naised advokaadibüroode tipus: Elvira Tulvik

29. detsember 2022 9:23 Loe edasi

Naised advokaadibüroode tipus: Kirsti Pent

19. detsember 2022 10:15 Loe edasi