Tagasi

Naised advokaadibüroode tipus: Kristel Viru

9. detsember 2022 9:01

Kristel Viru on advokatuuri liige alates 2014. aastast. Ta on Advokaadibüroo Sirel & Partnerid kolmest partnerist ainus naispartner. Hetkel töötab Kristel tavapärasest väiksema töökoormusega, sest suur osa ajast kulub pisitütrele 

 

Millises õigusvaldkonnas Sa praegu tegutsed?  

 

Kui oma karjääri alguses spetsialiseerumisele mõtlesin, siis huvitas mind karistusõigus. Ilmselt seetõttu, et mind köitsid alati minu uurijast isa toimikud, mida ma salaja käisin lapsena uudistamas. Mõtlesin isegi sellele, et kandideerida prokuröriks. Kuid advokaadibüroosse Sirel & Partnerid tööle asudes puutusin enim kokku tsiviilvaidlustega ja siis tundus mulle, et just see on minu jaoks õige valdkond. Nii olengi nüüd meie büroo kohtuvaidluste tiimis ja tegelen põhiliselt erinevate keerukate tsiviilvaidlustega.  

 

Milline on olnud Sinu teekond partnerluseni oma praeguses büroos?  

 

Advokaadibüroo partneriks saamine ei tulnud minu jaoks kergelt. Selline võimalus avanes üksnes seetõttu, et tegin väga palju tööd. Samas ma usun, et advokaadibüroos partneriks saamiseks ei piisa vaid suure hulga töö tegemisest. Partner peab andma büroole lisandväärtust ning ta peab sobima ka teiste partneritega. Ühiselt tuleb teha palju ja keerukaid otsuseid, mistõttu on oluline mõistmine, koostöö ja aja panustamine. Olen arvamusel, et partneriks saamisel on suhtumine oma töösse ja kolleegidesse väga olulised– minu jaoks on meie advokaadibüroo kolleegid nagu teine perekond.  

 

Ma ei usu, et mu karjäär oleks edukam, kui oleksin mees. Küll aga oleks see ilmselt olnud teistsugune. Kasvõi seetõttu, et olen näiteks praegusel eluperioodil rohkem koos oma pisikese lapsega ja teen väiksema koormusega tööd. Mehena oleks see etapp elust sellisel kujul mul ilmselt vahele jäänud – oleksin saanud rohkem tööelusse panustada ning osaleda ka praegusel keerulisel ajal bürooga seotud otsuste tegemisel. Tunnen siiski, et ka emadus arendab selliseid oskusi, mis on advokaaditööks väga vajalikud – kannatlikkus, aja planeerimine, empaatiavõime jne. Ma mõistan nüüd kindlasti palju paremini teisi lapsevanemaid ja oskan nende pingutusi töö- ja eraelu sobitamisel kõrgelt hinnata. Olen veendunud, et tööl tulevad need uued oskused nii minule kui ka büroole kasuks. Ühtlasi on võimalik väiksema töökoormusega tööd tehes ja töölt eemal olles võtta aeg maha ja mõelda läbi enda jaoks tööeluga seotud küsimused, mõtestada lahti väärtused ja tulevikusoovid.  

 

Mis on partneri positsiooni väärtused sinu jaoks?  

 

Mis seal salata, eks partneriks saamine kergitab parajalt enesehinnangut heas mõttes - tunned, et oled vajalik ja et meeskond usaldab sind. Samuti on see väga motiveeriv -  soovid veelgi rohkem panustada sellesse, et kogu meeskond oleks teotahteline ning büroo areneks. Partneriks saamine on andnud juurde rohkem iseseisvust aga kindlasti ka finantsilist vabadust ning üleüldse otsustusvabadust. Samas ei saa jätta mainimata, et partneriks olemine toob kaasa ka kohustusi ja vastutuse. 

 

Miks on Sinu arvates Eesti suuremate advokaadibüroode juhtide seas keskmiselt vaid 25 % naisi, kuigi töötajatest on keskmiselt 49 % naised?  

 

Ma arvan, et eks selles on omajagu ajaloolist tausta, et advokaadibüroodes on naispartnereid vähem kui meespartnereid. Samuti on selle taga kindlasti ühiskondlikud hoiakud ja ka kasvatus. Ükskõik kui palju me ei räägiks soolisest võrdsusest, siis fakt on see, et juba lapsest saati suhtutakse poistesse ja tüdrukutesse erinevalt, ka kasvatus on erinev. Mina arvan, et seda ei peaks vägisi muutma. 

Kui mõelda selle peale, kuidas on muutunud naisadvokaatide roll, siis tuleb meenutada, et mõni aeg tagasi oli meesadvokaate palju rohkem – see ei ole ju alati nii olnud, et naisadvokaate on 49% kogu töötajaskonnast. Seetõttu oli ka ühiskondlik hoiak meesadvokaate soosiv ning naistel oli keerulisem selles valdkonnas end kehtestada, karjääri teha. Usun, et põlvkondade vahetusega on see tendents muutunud või muutumas, naisadvokaate on rohkem ja üha enam näeme edukaid ja töökaid naisadvokaate, kes saavad partneriteks.  

 

Ma ei usu, et õigusteenuse valdkond soodustab meeste või naiste tõusmist juhiks ja omanikuks – see on pigem konkreetse inimese ja tema panuse küsimus, mitte soo küsimus. Partneriks saamine ei peaks olema soopõhine. 

 

Kas naiste osakaalu tõstmine advokaadibüroode juhtimises on Sinu arvates oluline?  

 

Nagu igas teiseski valdkonnas, on see oluline ka advokaadibüroos, et juhtkonnas oleks nii mehi kui ka naisi. Mitmekesisus rikastab. Usun, et mingites küsimustes oskavad naised juhtida tähelepanu sellistele nüanssidele, millele mehed ei mõtle ja vastupidi. Kuna büroodes on naistöötajaid päris palju ja nende arv kasvab, siis on hea, kui otsustajate seas on samuti naisi.  

 

Samas ei peaks uute partnerite kaasamisel lähtuma isiku soost, vaid hoopis teistest teguritest, mis peaks olema nii naistele kui meestele ühetaolised ning töötajatele ka kommunikeeritud 

 

Kas oled kogenud seda, et klient valib bürood naispartnerite olemasolu järgi või kas on ette tulnud olukordi, kus kliendi ootustele vastab paremini just naissoost partner või advokaat?Aga vastupidi?  

 

Ma ei ole sellega kokku puutunud, et bürood valitaks selle järgi, kas partnerite seas on mehed või naised. Samuti ma loodan, et ka advokaati ei valita selle järgi, kas tegemist on mehega või naisega. Eelkõige peaks oluline olema kvaliteetne töö, mitte sugu. 

 

Milline on Sinu büroo suhtumine soolise tasakaalu saavutamisse või hoidmisse juhtimise tasandil?  

 

Me ei ole sellel teemal büroos väga palju arutanud, kuna see ei ole kunagi probleemiks osutunud. Mäletan aegu, kui meil oli vaid kaks naisadvokaati, kõik ülejäänud olid mehed. Tänaseks on meie büroos aga naisadvokaatide ülekaal. Selliste muutuste taustal on ka loogiline, et mida rohkem on naisi, seda tõenäolisemalt on neist ka mõni partner. Ma ise arvan, et ei peagi seadma eesmärgiks seda, et oleks sooline tasakaal juhtimise tasandil (lähtuma näiteks kvootidest vmt), vaid eelkõige peaks õiged isikud bürood juhtima, sõltumata nende soost. See, kui juhtide seas on ka naisi, on vaid positiivne, kuid ei peaks olema eesmärk omaette.  

 

Mida saaks advokaadibürood, advokatuur ja ühiskond laiemalt teha, et tõsta naiste esindatuse taset advokaadibüroode juhtimises ja osanike hulgas?  

 

Ma arvan, et kui otsuste tegemisel jäetaks kõrvale soolised eelistused ja lähtutaks teistest kriteeriumitest, siis oleks naistel palju rohkem võimalusi. Näiteks meie büroos ei tehta valikuid selle põhjal, kas tegemist on mehega või naisega, loevad hoopis teised kriteeriumid. Asjaolu, et advokatuur on teemaga juba tegelemas, viitab sellele, et on astutud samme, et naiste esindatuse tasemele tähelepanu pöörata ja see on positiivne.  

 

Milliseid valikuid oma karjääri edendamiseks ja potentsiaali realiseerimiseks soovitaksid teha naistel, kes täna alustavad oma karjääri advokaadibüroos?   

Nii nagu igale noorele mehele, annaks ma sama nõu ka noorele naisele – advokaadi elukutse ei ole lihtne ja see eeldab väga, väga palju ajalist panust ja õppimise tahet. Tuleb järjekindlalt teha tööd ja arendada oma oskusi. Tuleb leida spetsialiseerumine, mis tõeliselt köidab ning teha omale see valdkond detailideni selgeks ja olla kursis ka uuendustega. Tuleb olla julge ja seista kliendi eest, vajadusel ka iseenda eest. Tuleb leida selline büroo ja tiim, kus tunned ennast vabalt, saad kõigest rääkida, ning kus on samas ka motiveeriv ja toetav õhkkond. Tuleb leida ka aega iseendale, oma hobidele ja perele, et vältida läbipõlemist. Samuti peab selleks, et advokaadi karjäär oleks edukas, kindlasti olema üsna palju õnne ja vedamist.  

 

Viimased postitused

Naised advokaadibüroode tipus: Monika Koolmeister

26. jaanuar 2023 12:04 Loe edasi

Naised advokaadibüroode tipus: Katrin Sarap

16. jaanuar 2023 10:23 Loe edasi

Naised advokaadibüroode tipus: Merilin Ojasaar

6. jaanuar 2023 10:29 Loe edasi

Naised advokaadibüroode tipus: Elvira Tulvik

29. detsember 2022 9:23 Loe edasi

Naised advokaadibüroode tipus: Kirsti Pent

19. detsember 2022 10:15 Loe edasi