Riigikogu võttis 7. juunil vastu kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis muudab kohtunikuks saamise paindlikumaks.

Kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus muudab kohtunikuametisse kandideerimise regulatsiooni paindlikumaks, et rohkematel inimestel oleks võimalik kandideerida kohtuniku ametisse. Võrreldes varasemaga ei nõuta kohtuniku eksami sooritamist vandeadvokaatidelt ja prokuröridelt, kes on teadmiste kontrolli läbinud juba prokuratuuri või advokatuuri astudes. Uue seadusega tahetakse suurendada ametialast liikumist reguleeritud õigusalade vahel.

"On igati tervitatav, kui õigusemõistmise juurde tuleb rohkem inimesi, kellel on eelnevad kogemused menetlusosaluse rollist, kes teavad seda, kuidas käib kohtueelne menetlemine, kes teavad seda, kuidas käib kaitse. Kõik need eelnevad kogemused tulevad kohtunikule ainult kasuks," leidis Riigikohtu esimees Priit Pikamäe.

Seadusemuudatuse tulemusel ei pea kohtunikuks kandideerijad enam läbima kohustuslikku ettevalmistusteenistust, vaid vastama kohtunikule esitatavatele nõuetele, sooritama edukalt kohtunikueksami ning läbima konkursi. 

Eesti Advokatuuri esimehe Hannes Vallikivi hinnangul viiks advokaatide töökogemus kohtutesse praktilist õigusalast kogemust. ”Suurem liikuvus tuleb kasuks nii advokatuurile kui ka Eesti õigussüsteemile tervikuna,” märkis Vallikivi.

Järgmise nelja-viie aasta jooksul vahetub ligikaudu kolmandik Eesti kohtunikkonnast, mil 1990ndatel ametisse asunud kohtunikel tekib õigus siirduda pensionile. Käesoleval hetkel on kohtunikuna ametis 23 kohtunikupensioni õigusega kohtunikku. Aastatel 2016–2020 kasvab nende arv 62-ni. Kohtunike koguarv on hetkel 231, sealjuures täitmata kohtunike kohti on 11.

Seadus jõustub käesoleva aasta 1. augustil. Riigikogus vastuvõetud seadusega saab tutvuda siin