Tagasi

Euroopa Kohus kinnitas taas sideandmete valimatu talletamise lubamatust

14. aprill 2022 12:18

Eelmisel nädalal tegi Euroopa Kohtu suurkoda järjekordse otsuse sideandmete teemal, mis kinnitas veelkord üle varasema seisukoha, et sideandmete valimatu säilitamine pole EL-i õigusega kooskõlas.

 

Iirimaa kõrgeima kohtu eelotsuse taotlusest johtunud menetlus kinnitas kõrgendatud tähelepanu sideandmete ja privaatsuse vastu, sest lisaks Eestile sekkusid selles menetluses seisukohtadega veel enam kui kümme liikmesriiki.

 

Advokaadibüroo WALLESS partner ja vandeadvokaat Sandra-Kristin Kärner kinnitas, et kohus jäi seegi kord varasema kohtupraktika juurde seoses andmete valimatu säilitamisega, millega Eesti seadustes pole seni veel arvestatud. „Euroopa Kohtu hinnangul võib riik ette näha sideandmete säilitamist üksnes sihistatult raskete kuritegudega võitlemiseks ja riigi julgeoleku tagamiseks,“ selgitas Kärner. „Praegu Eestis kehtiv elektroonilise side seadus Euroopa Kohtu seisukohta säilitamiskohustuse osas ei arvesta.“

 

Kärneri hinnangul võivad sideandmete ümber viimastel aastatel kerkinud kired olla alles algus. „Minul on täiendavalt tekkinud küsimus, kas ja kuidas on nn e-privaatsuse direktiiviga (2002/58/EÜ) kooskõlas näiteks kohtu poolt jälitustoimingute loa andmine, kui seda taotletakse sideandmete põhjal, mille säilitamine ning millele juurdepääsu saamine on vastuolus sama direktiiviga,“ rõhutas Kärner. „Sellises olukorras on telefoni pealtkuulamiseks loa andmine samuti EL-i õiguse kohaldamine ning kui Euroopa Kohus seab ainuüksi asukoha- ja liiklusandmete säilitamisele ja ligipääsu saamisele niivõrd ranged nõuded, siis ilmselgelt peaksid veelgi rangemad piirangud kehtima eraelu puutumatuse kaitseks ja side konfidentsiaalsuse tagamiseks direktiivi artikkel 5 lõike 1 tähenduses, kui küsimuse all on lisaks side fakti toimumisele ka side sisu (s.o pealtkuulatud telefonikõne sisu). See ei ole enam nn kriminaalmenetlusliku mürgipuuvilja teooria ega jälitusega saadud tõendi lubatavuse, vaid EL-i õiguse kohaldamise küsimus.“

 

Euroopa Kohtu statistika näitab, et näiteks 2021. aastal kasvas eelotsuste küsimine liikmesriikide kohtute poolt (567 taotlust võrreldes 2020. aasta 556 taotlusega). Kõige rohkem küsisid eelotsuseid Euroopa Kohtult Saksamaa kohtud (106 taotlust), Läti kohtud esitasid 12 taotlust ja Leedu kohtud 15 taotlust. Kõige vähem esitasid taotlusi Slovakkia, Kreeka ja Eesti kohtud – igaühest vaid kaks taotlust.

 

Kärneri sõnul võiksid advokaadid veelgi usinamalt suunata kohtuid eelotsusetaotlusi esitama EL-i õiguse tõlgendamise küsimuse korral ning kohtud võiksid seda võimalust julgemini kasutada. „Kokkupuutepunkte EL-i õigusega on meil tegelikult rohkem kui ette kujutame,“ lisas Kärner.

 

Eesti riik on kinnitanud, et tänaseks on olemas sideandmeid puudutava eelnõu kavand, mis viib Eesti õiguse kooskõlla Euroopa Kohtu seisukohtadega. Seevastu kriminaalmenetluse seadustiku vajalikud muudatused jõustusid juba 1. jaanuaril 2022, mille kohaselt saab sideandmeid kasutada nüüd vaid kohtu loal, samuti kitsendati ka kuritegude ringi, millal võib päringut esitata.   

 


Foto: Kristian Kruuser

 

Viimased postitused

Naised advokaadibüroode tipus: Piret Kergandberg

10. mai 2022 8:39 Loe edasi

Naised advokaadibüroode tipus: Maivi Ots

29. aprill 2022 8:31 Loe edasi

Naised advokaadibüroode tipus: Karin Marosov

18. aprill 2022 8:52 Loe edasi

Euroopa Kohus kinnitas taas sideandmete valimatu talletamise lubamatust

14. aprill 2022 12:23 Loe edasi

Viroloogist sõjapõgenike eksperdiks. Kuidas mõista põgenike staatuse temaatikat

12. aprill 2022 9:21 Loe edasi