Advokaadieksami valdkonnad alates 16. juunist 2016

Advokaadieksami valdkonnad alates 16. juunist 2016

Kinnitatud kutsesobivuskomisjoni 16.06.2016 otsusega nr 1-k

Advokaadieksami valdkondade loetelu kirjalikuks testiks ettevalmistumiseks

Lisaks õigusnormidele võivad asjakohaseks osutuda Riigikohtu praktika ning teoreetilised baasseisukohad.

 

I ERAÕIGUS JA TSIVIILKOHTUMENETLUS

Tsiviilõiguse üldosa

1. Füüsilise isiku õigus- ja teovõime. Teovõime piiramine, piiratud teovõimega isikute tehingud.

2. Juriidilise isiku mõiste ja liigid, juriidilise isiku esindamine.

3. Ese, asi, asendatav asi, kinnisasi, vallasasi, asja oluline osa, päraldis.

4. Tehing – mõiste, liigid, tahteavalduse tegemine ja tõlgendamine.

5. Tehingu vorm – vormivabaduse printsiip, vormi liigid, vorminõude rikkumise tagajärjed.

6. Tehingu kehtetus: tühine tehing ja tehingu tühistamine.

7. Esindamine - esindusõiguse olemus, tekkimise liigid ja vormid, esindusõiguse ulatus, tehingu tegemine ilma esindusõiguseta.

8. Tähtaeg ja tähtpäev, tähtaja algus ja lõpp.

9. Hagi aegumise mõiste ja tähtajad, aegumise katkemine ja peatumine.

Asjaõigus

1. Valdus – mõiste, liigid ja kaitse.

2. Kinnistusraamat – sisu, sissekantavad andmed, avalikkus, õigsuse eeldamine, järjekohad, kannete liigid.

3. Omand – mõiste, ühine omand, omandi kaitse.

4. Vallasomandi teke ja ulatus, kinnisomandi teke ja ulatus.

5. Hoonestusõigus: mõiste, sisu, lõppemine.

6. Pandiõigus: liigid, ese. Vallaspandi liigid. Registerpandi sisu.

7. Hüpoteek: sisu, ulatus, realiseerimine.

8. Heausksuse kaitse asjaõiguses: eeldused ja õiguslik tähendus.

Võlaõigus

1. Võlasuhte mõiste, erinevad võlasuhte tekkimise alused.

2. Lepingu mõiste, tekkimine, tõlgendamine.

3. Tüüptingimuste mõiste, tõlgendamine, kehtetuse alused. Isikute paljusus võlasuhtes.

4. Vastutus lepingueelsetest läbirääkimistest.

5. Võlaõiguse üldpõhimõtted: hea usu põhimõte, mõistlikkus, dispositiivsus, lepinguvabadus, pacta sunt servanda. Nende põhimõtete rakendamine.

6. Kohustuse rikkumine, vastutus rikkumise eest: vabandatavus, süü, õiguskaitsevahendite sõltuvus/sõltumatus võlgniku vastutusest.

7. Hinna alandamine õiguskaitsevahendina: eesmärk, valem, rakendamise eeldused.

8. Täitmisnõue õiguskaitsevahendina, rakendamise eeldused.

9. Lepingust taganemine ja lepingu ülesütlemine õiguskaitsevahendina.

10. Tasaarvestus: mõiste, teostamine.

11. Kahju hüvitamine õiguskaitsevahendina: eesmärk, rakendamise eeldused.

12. Hüvitatava kahju liigid, mittevaralise kahju hüvitamise erisused, hinnavahe hüvitamine, kahju hüvitamise piiramine.

13. Viivise nõue.

14. Käendus: sisu, seos põhikohustusega, tarbijakäenduse eriregulatsioon, käendaja vastutus.

15. Garantii: sisu, seos põhikohustusega, piirang garantii andja isiku suhtes, garantii andja vastutus.

16. Leppetrahv: mõiste, seos põhikohustusega, seos kahjunõudega, leppetrahvi vähendamine.

17. Nõuete ja kohustuste üleminek: nõude loovutamine, kohustuste ülevõtmine, lepingu ülevõtmine, ettevõtte üleminek (eeldused ja õiguslikud tagajärjed).

18. Müügileping: mõiste, poolte kohustused ja vastutus lepingu rikkumise eest, müügigarantii, omandireservatsioon, tarbijalemüügi sätted.

19. Üürileping: mõiste, poolte kohustused ja vastutus lepingu rikkumise eest, eluruumi üürilepingu sätete kohustuslikkus.

20. Käsundusleping: mõiste, poolte kohustused ja vastutus lepingu rikkumise eest, erinevus töövõtulepingust.

21. Töövõtuleping: mõiste, poolte kohustused ja vastutus lepingu rikkumise eest, erinevus käsunduslepingust.

22. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise põhialused.

Äriõigus

1. Aktsiaseltsi ja osaühingu juhtorganite moodustamine ja pädevus (liikmete valimine ja tagasikutsumine; liikmete volituste tekkimine ja lõppemine).

2. Äriühingu organi otsuse tühisus ja kehtetuks tunnistamine (üldkoosoleku või osanike koosoleku ja nõukogu koosoleku otsuse tühisus ja kehtetuks tunnistamine; nõudeõigust omavad isikud; nõude aegumine).

3. Äriühingu juhtorgani liikme üldised kohustused ja vastutus (hoolsus- ja lojaalsuskohustus; ärisaladuse hoidmine ja konkurentsikeeld; solidaarne vastutus; nõudeõigust omavad isikud; nõude aegumine).

Pankrotiõigus

1. Pankrotimenetluse käik: avalduse esitamine, pankroti väljakuulutamine, nõuete esitamine ja kaitsmine, menetluse lõppemine.

2. Võlgniku kohustused pankrotimenetluses, sanktsioonid rikkumisel.

3. Pankrotimenetluse organid ja nende pädevus.

4. Pankrotivara moodustumine (tagasivõitmine, vara välistamine pankrotivarast).

Tsiviilkohtumenetlus

1. Tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtted.

2. Menetlustähtajad – arvutamine, muutmine, ennistamine.

3. Kohtualluvuse üldpõhimõtted – mõiste ja liigid, kohtualluvuse kokkulepe.

4. Tsiviilasja hind. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. Lepingulise esindaja kulude hüvitamine.

5. Lepinguline esindaja. Esindusõiguse ulatus ja piiramine. Volituse lõppemine.

6. Tõendi mõiste, tõendamise kohustus ja tõendite esitamine, tõendi asjakohasus ja lubatavus. Tõendist loobumine.

7. Menetlusosaliste avalduste ja taotluste esitamise tingimused ja kord, menetlusdokumentide vorm. Menetluse peatamine ja peatumine.

8. Hagi esitamine ja hagiavalduse sisu. Hagi muutmine, hagi tagasivõtmine ja hagist loobumine. Hagi läbivaatamata jätmine. Menetluse lõpetamine. Kostja vastus. Vastuhagi. Kompromiss.

9. Hagi tagamine, tagamise alus, abinõud. Hagi tagamine tagatise vastu. Esialgne õiguskaitse.

10. Kohtule vastamata jätmise ja kohtuistungilt puudumise tagajärjed.

11. Nõuded kohtuotsusele. Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine. Vaheotsus. Osaotsus. Vigade parandamine otsuses. Kohtuotsuse jõustumine ja tagajärjed. Kohtumäärus.

12. Lihtsustatud menetlused

13. Hagita menetluse üldpõhimõtted. Välisriigi kohtulahendi tunnustamine ja täitmine.

14. Ringkonnakohtusse edasikaebamine – apellatsioonkaebuse alus ja sisu, vastuapellatsioonkaebus, apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid, ringkonnakohtu pädevus.

15. Määruskaebuse esitamine ringkonnakohtule.

16. Kassatsioonimenetlus – kassatsioonkaebuse alus ja sisu. Riigikohtu pädevus.

Intellektuaalne omand

1. Autoriõigusega kaitstavad teosed, teose loomisel tekkivad õigused, teose vaba kasutamine, kaasnevad õigused;

2. Autoriõiguste teostamine ja kasutamine, üleandmine;

3. Tööstusomandi liigid, erinevus autoriõigusest ja kaasnevates õigustest;

4. Kaubamärgi õiguskaitse eeldused ja ulatus ning kaubamärgiõigused;

5. Ühenduse kaubamärk, registreerimise ja ulatuse erisus võrreldes siseriikliku taotlusega;

6. Tööstusdisainilahenduse mõiste, õiguskaitse alused, autor ja omanik.

 

II AVALIK ÕIGUS

Riigi põhikord

1. Õigusriik kui põhiseaduse aluspõhimõte: halduse legaalsus ja salajase õiguse keeld; võimude lahusus; õiguskindlus, usalduse kaitse, õiguspärane ootus; proportsionaalsus ja selle kontroll; õigus sõltumatute kohtute kaitsele.

2. Seadusandlik võim: Riigikogu, seadusandlus, konstitutsiooniline seadus, õigusselguse põhimõte, põhiseaduse muutmine

3. Täidesaatev võim: Vabariigi Valitsus; Vabariigi Valitsuse õigusaktid; ministri õigusaktid.

4. Kohalik omavalitsus: kohalik omavalitsus; enesekorraldusõigus; seaduslikkuse põhimõte; jagatud pädevus ja lähimuse põhimõte; volikogu ja valitsuse õigusaktid.

5. Põhiõiguste kaitse ja põhiseaduslikkuse järelevalve: õigus korraldusele ja menetlusele; põhiõiguste ja vabaduste kaitse kohtus; põhiõiguste isikuline kaitseala; proportsionaalsuse kontroll; põhiõiguste piiramine; põhiõiguste kaitse eraõiguses, põhiõiguste kolmikmõju; õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve.

6. Euroopa Liidu õigus, rahvusvaheline õigus ja välislepingud: EL õigusaktide liigid ja toime; EL õiguse ja Eesti õiguse suhe; EL õiguse ja Eesti õiguse vastuolu lahendamine; rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid; välislepingute ja Eesti õiguse suhe.

7. Riigivastutus: vastutuse üldpõhimõtted ja õiguskaitsevahendid; kahju hüvitamine ja vastutuse piiramine; vastutuse erijuhud; rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid; välislepingute ja Eesti õiguse suhe; kahju hüvitamise kord.

Haldusmenetlus

1. Üldpõhimõtted: hea halduse põhimõte; kaalutlusõiguse teostamine; eesmärgipärasus ja efektiivsus; uurimispõhimõte; selgitamis- ja nõustamiskohustus; ärakuulamisõigus.

2. Haldusmenetluse läbiviimine: haldusorgan, menetlusosalised, kättetoimetamine, menetlustähtajad, menetluse läbiviimine, avatud menetlus.

3. Haldusakt: mõiste, õigustloova akti eristamine haldusaktist; osa- ja eelhaldusakt; kõrvaltingimus; õiguspärasus; kehtivus ja tühisus; muutmine ja kehtetuks tunnistamine, usalduse kaitse.

4. Haldusleping: halduslepingu eristamine eraõiguslikust lepingust; haldusülesande täitmiseks volitamine.

5. Toiming ja menetlustoiming: toimingu mõiste, toimingu eristamine menetlustoimingust; toimingu ja menetlustoimingu vaidlustamine.

6. Vaidemenetlus: vaideõigus; vaidemenetluse ese; vaide esitamise tähtaeg; edasikaebeõigus.

Halduskohtumenetlus

1. Üldpõhimõtted: tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldumine; dispositsioonipõhimõte; uurimispõhimõte; selgitamiskohustus; kohtu pädevus, sh asjaolude tuvastamisel; haldusakt ja toiming.

2. Menetlusosalised: menetlusosaliste liigid; õigused ja kohustused; esindus ja nõustamine.

3. Kaebus: kaebuse liigid; vaidluse ese; kaebeõigus ja selle piirangud; kaebetähtaeg, kaebuse muutmine

4. Erijuhtumid: populaarkaebeõigus; kaebeõigus keskkonnaasjades; halduse siseakti ja sise-eeskirja vaidlustamine; kaalutlusotsuse kohtuliku kontrolli põhimõtted.

5. Tõendid, tõendamine ja põhistamine.

6. Vead menetluse läbiviimisel: vastuväide kohtu tegevusele.

7. Menetluse peatamine: menetluse peatamine teise menetluse tõttu; eelotsuse taotlemine Euroopa Kohtult; kohtumenetluse kiirendamise taotlus.

8. Menetluskulud: koosseis, jaotus, väljamõistmine

9. Kirjalik menetlus; lihtmenetlus; eelmenetlus

10. Kaebuse läbi vaatamata jätmine; kaebusest loobumine.

11. Kohtuotsus: seaduslikkus ja põhjendatus; otsuse tegemisel lahendatavad küsimused; otsuse teatavakstegemine ja jõustumine.

12. Kohtumäärus ja määruskaebus: määruse teatavakstegemine ja jõustumine; määruskaebuse esitamise õigus ja tähtaeg; määruskaebuse lahendamine.

13. Apellatsioonimenetlus: apellatsiooni korras edasikaebamise õigus; apellatsioonitähtaeg.

14. Kassatsioonimenetlus: kassatsiooniõigus; kassatsioonitähtaeg.

15. Teistmise alused.

16. Esialgne õiguskaitse; tagasitäitmine ja kahju hüvitamine.

17. Menetlustähtajad

 

III KARISTUSÕIGUS JA KRIMINAALMENETLUS

Karistusõigus

1. Karistusseadustiku üldsätted: jagunemine üld- ja eriosaks, isikuline, ajaline, ruumiline kehtivus

2. Karistusõiguse üldpõhimõtted: legaalsus, teistkordse karistamise keeld, kergema seaduse tagasiulatuv jõud

3. Süütegude liigid

4. Kuritegude raskusastmed ja tähendus karistusseadustiku eriosas mõttes

5. 3-astmeline süüteomõiste, süüteokoosseis, süüteokoosseisude liigid ja tähendus karistusseadustiku eriosas mõttes

6. Tegevuse ja tegevusetusega toimepandud kuritegu

7. Tahtluse liigid ja tähendus karistusseadustiku eriosas mõttes

8. Ettevaatamatusest toimepandud kuritegu

9. Täideviimine ja osavõtt: üksik-, kaas- ja vahendlik täideviimine, kuriteost osavõtu aktsessoorsus ja liigid, täideviija ekstsess

10. Kuriteo ettevalmistamine, kuriteokatse ja lõpuleviidud kuritegu

11. Kuriteole kihutamise katse, kuriteo toimepanemise ettepanekuga nõustumine ja kuriteo kaastäideviimise kokkulepe

12. Eksimus süüteokoosseisu asjaolus

13. Õigusvastasust välistavad asjaolud: hädaseisund, hädakaitse, muud õigusvastasust välistavad alused

14. Süüvõime ja süüd välistavad asjaolud

15. Juriidilise isiku karistamine kuriteo eest

16. Kuriteo aegumine: mõiste, tähtajad, aegumise peatumine ja katkemine

17. Süüpõhimõte karistuse mõistmise alusena

18. Karistuste liigid ja karistuse asendamine

19. Karistusest vabastamine

20. Kuritegude ideaal- ja reaalkonkurents ja tähendus karistuse mõistmisel

21. Muud mõjutusvahendid

22. Eluvastased süüteod

23. Tervisevastased süüteod

24. Vabadusevastased süüteod

25. Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

26. Põhivabaduste rikkumise seotud kuriteod

27. Varavastased süüteod

28. Altkäemaks, mõjuvõimuga kauplemine

29. Liiklussüüteod

Kriminaalmenetlus

1. Kriminaalmenetlusseadustiku üldsätted: kriminaalmenetlusõiguse allikad, ajaline, ruumiline ja isikuline kehtivus

2. Kriminaalmenetluse riiklikkuse ja kohustuslikkuse põhimõte

3. Süütuse presumptsioon: sisu ja riive lubatavus.

4. Kohtumenetluse võistlevuse põhimõte ja olulisimad seda toetavad või täpsustavad KrMS sätted; kaitsja osavõtt kohtumenetlusest

5. Kriminaalmenetlust välistavad asjaolud

6. Lubatavad tõendiliigid

7. Tõendite kogumine jälitustegevuse vahendusel: viisid ja lubatavuse tingimused. Ultima ratio põhimõte. Piir lubatava kuriteo matkimise ja keelatud kuriteo provotseerimise vahel.

8. Eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamine kriminaalmenetluses. Ekspert, ekspertiisi määramine, ekspertiisi tegemine, eksperdi arvamus ja eksperdi ülekuulamine.

9. Kannatanu ja tema õigused kriminaalmenetluses

10. Tunnistaja ja tema õigused kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluses sätestatud reeglid nn tuletatud tunnistaja ütluste suhtes.

11. Ristküsitluse põhiline menetlusõiguslik reeglistik. Kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel ja ristküsitluse väliselt.

12. Määruskaebemenetlus.

13. Kohtuliku arutamise piirid I astme kohtus.

14. Apellatsiooniõigus: tähtajad, apellatsiooniõiguse piirangud. Apellatsioonimenetluse piirid.

15. Kassatsiooni alused ja nendega seonduvad teoreetilised vaidlused.

16. Kriminaalmenetlusõiguslikud nõuded, mida kaitsja peab arvestama kassatsiooni koostamisel.

17. Kriminaalmenetluse alustamise alused. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise või selle lõpetamise vaidlustamine.

18. Kriminaalmenetluse lõpetamine konkurentsialase kuriteo korral.

19. Kriminaalmenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumisel, kui süü ei ole suur, kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamine.

20. Kohtueelse uurimise lõpuleviimine, kohtueelse menetluse andmete avaldamise tingimused, kaebemenetlus kohtueelse uurimise staadiumis; menetlustähtajad

21. Isiku kahtlustatavana kinnipidamine ja selle asendamine. Põhjendatud kuriteokahtlus, isiku vahistamisalus. Vahistamise vaidlustamine, vahistamise põhjendatuse kontroll. Kautsjon tõkendina.

22. Mõistlik menetlusaeg, selle õiguslik regulatsioon seaduses ja käsitlus kohtupraktikas.

23. Menetluskulude hüvitamine kriminaalmenetluses.

24. Kaebeõigus Euroopa Inimõiguste Kohtus (õigustatud isikud, kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid).

25. Rahvusvaheline koostöö kriminaalasjades

 

IV ADVOKATUUR

1. Advokatuuri ülesehitus.

2. Advokaadi pädevus, spetsialiseerumine, advokaadile esitatavad nõuded, advokatuuri vastuvõtmisest keeldumine, liikmesuse ja tegevuse peatamine, advokatuurist väljeheitmine ja väljaarvamine, täiendõpe.

3. Kliendilepingu sõlmimine, advokaadi esindusõigus ja advokaadi tasu. Kliendi identifitseerimine. Kliendi identifitseerimise nõuded rahapesureeglistikus. Advokaadi volituste tõendamine. Advokaadi esindusõigus riigi õigusabi asjades. Kliendilepingu, esindusõiguse, advokaadi tasu ja peetavate asjade arvestus.

4. Kliendisuhtlus ja kutse-eetika nõuded kliendisuhtlusel. Kliendi teavitamine ülesande vastuvõtmisel, ülesande täitmise peatamisel ja ülesandest loobumisel. Kliendilepingu ülesütlemise õigus ja kliendilepingu ülesütlemisekohustus. Ülesande täitmise kestus ja täitmisest loobumine riigi õigusabi asjades.

5. Kutsesaladus. Kutsesaladuse hoidmise seadusjärgsed tagatised. Kutsesaladus ja rahapesureeglistik. Kutsesaladus ja advokaadireklaam ning suhtlus meediaga.

6. Huvide konflikti vältimine. Kliendi identifitseerimine ning teavitamis- ja tegutsemiskohustused huvide konflikti ohuga situatsioonides.

7. Advokaadi kutse-eetika nõuded suhetes kohtuga ja kolleegidega, avalikkusega. Kohtu tegevuse ja kohtulahendite kriitika lubatavus ja selle piirid. Esinemine advokatuuri nimel.

8. Advokaadireklaam. Kõlvatu võistluse keeld. Kliendi andmete kasutamine advokaadireklaamis. Advokaadibüroode ja advokaatide lubatud ja lubamatu võrdlus advokaadireklaamis ning suhtluses klientide ja potentsiaalsete klientidega.

9. Järelevalve advokaadi tegevuse üle ja advokaadi vastutus. Büroopidaja vastutus ja roll büroos tegutsevate advokaatide järelevalve osas. Advokatuuri järelvalvealane pädevus ja tegevus ning advokaadi kohustused suhetes Advokatuuriga järelevalve teostamisel.

 

Allikad/juhendmaterjal:

Põhiseadus (PS); põhiseaduse täiendamise seadus (PSTS); Vabariigi Valitsuse seadus (VVS); Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS); Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (EKOV harta); Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (PSJKS); Riigivastutuse seadus (RVastS); Põhiseaduse kommentaarid; E. Andresen „Riigivastutus“ Tartu 2009 – õppematerjal kohtunikele; Riigikohtu praktika (HK, PJKo ja ÜK); Haldusmenetluse seadus (HMS); Halduskoostöö seadus (HKTS); A. Aedmaa, E. Lopman, I. Pilving jt. „Haldusmenetluse käsiraamat“ Tartu 2004; Riigikohtu praktika (HK, PJKo, ÜK); Halduskohtumenetluse seadustik (HKMS); Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TSMS); HKMS ja TSMS seletuskirjad; Riigikohtu HK praktika; advokatuuriseadus (AdvS); juhendid, korrad ja abimaterjalid Eesti Advokatuuri koduleheküljel: Eesti Advokatuuri kodukord (kättesaadav: https://advokatuur.ee/est/oigusaktid/kodukord), eetikakoodeks (kättesaadav: https://advokatuur.ee/est/oigusaktid/eetikakoodeks ), Euroopa eetikakoodeks (kättesaadav: https://advokatuur.ee/est/oigusaktid/eetikakoodeks/euroopa-eetikakoodeks ), selgitav memorandum CCBE eetikakoodeksile (kättesaadav: https://advokatuur.ee/est/oigusaktid/eetikakoodeks/selgitav-memorandum-ccbe-eetikakoodeksile ). Juhendid ja korrad advokatuuri Intranetis (vandeadvokaadi abi eksami tegijatel pöörduda kättesaamiseks patrooni poole).