Advokaadieksami valdkonnad 01.01.2014-13.01.2015

Kinnitatud kutsesobivuskomisjoni 04.11.2013 otsusega nr 6-k

Advokaadieksami valdkondade loetelu kirjaliku testi ettevalmistamiseks

I        ERAÕIGUS JA TSIVIILKOHTUMENETLUS

Tsiviilõiguse üldosa

1. Füüsilise isiku teovõime. Teovõime piiramine, piiratud teovõimega isikute tehingud. TsÜS § 8, § 10, § 11.
2. Juriidilise isiku mõiste ja liigid, juriidilise isiku esindamine. TsÜS § 24, § 25, § 34.
3. Ese, asi, asendatav asi, kinnisasi, vallasasi, asja oluline osa, päraldis. TsÜS § 48, § 49, § 50, § 51, § 54, § 55, § 57 – 59.
4. Tehing – mõiste, liigid, tahteavalduse tegemine ja tõlgendamine. TsÜS § 67, § 68, § 69,       § 75.
5. Tehingu vorm – vormivabaduse printsiip, vormi liigid, vorminõude rikkumise tagajärjed. TsÜS § 77 – 83.
6. Tehingu kehtetus: tühine tehing ja tehingu tühistamine. TsÜS § 84 – 89, § 90 – 99.
7. Esindamine - esindusõiguse olemus, tekkimise liigid ja vormid, esindusõiguse ulatus, tehingu tegemine ilma esindusõiguseta. TsÜS  § 115 – 121, § 128 – 129.
8. Tähtaeg ja tähtpäev, tähtaja algus ja lõpp. TsÜS § 134 – 137.
9. Hagi aegumise mõiste ja tähtajad, aegumise katkemine ja peatumine. TsÜS § 142 – 145,       § 146, § 147, § 149, § 150, § 153, § 154, § 158, § 159, § 160, § 168.

Asjaõigus

1. Valdus – mõiste, liigid ja kaitse.
2. Kinnistusraamat – sisu, sissekantavad andmed, avalikkus, õigsuse eeldamine, järjekohad, kannete liigid.
3. Omand – mõiste, ühine omand, omandi kaitse.
4. Vallasomandi teke ja ulatus, kinnisomandi teke ja ulatus.
5. Hoonestusõigus: mõiste, sisu, lõppemine.
6. Pandiõigus: liigid, ese. Vallaspandi liigid. Registerpandi sisu.
7. Hüpoteek: sisu, ulatus, realiseerimine.
8. Heausksuse kaitse asjaõiguses: eeldused ja õiguslik tähendus.

Võlaõigus

1. Võlasuhte mõiste,  erinevad võlasuhte tekkimise alused. VÕS § 1 – 4, § 1043 – 1044,           § 1027, § 1018.
2. Lepingu mõiste, tekkimine, tõlgendamine. VÕS § 8 – 11, § 23, § 27, § 29, TsÜS § 67.
3. Tüüptingimuste mõiste, tõlgendamine, kehtetuse alused. VÕS § 35 – 39, § 42, § 44.
4. Vastutus lepingueelsetest läbirääkimistest. VÕS §11, § 14, § 15, § 115.
5. Võlaõiguse üldpõhimõtted: hea usu põhimõte, mõistlikkus, dispositiivsus, lepinguvabadus, pacta sunt servanda. Nende põhimõtete rakendamine. VÕS § 1 lg 1, § 5 – 7,  § 8 lg 2, § 11, § 13.
6. Kohustuse rikkumine, vastutus rikkumise eest: vabandatavus, süü, õiguskaitsevahendite sõltuvus/sõltumatus võlgniku vastutusest. VÕS  § 100, § 103 – 106.
7. Hinna alandamine õiguskaitsevahendina: eesmärk, valem, rakendamise eeldused. VÕS      § 112, § 105.
8. Täitmisnõue  õiguskaitsevahendina, rakendamise eeldused. VÕS § 108.
9. Lepingust taganemine ja lepingu ülesütlemine õiguskaitsevahendina. VÕS § 105, § 116,      § 196, § 114.

10. Tasaarvestus: mõiste, teostamine. VÕS § 197 – 198, § 200.
11. Kahju hüvitamine õiguskaitsevahendina: eesmärk, rakendamise eeldused. VÕS § 115,         § 127.
12. Hüvitatava kahju liigid, mittevaralise kahju hüvitamise erisused, hinnavahe hüvitamine, kahju hüvitamise piiramine. VÕS § 127 – 28,  § 134, § 135, § 139 – 140.
13. Viivise nõue. VÕS § 113, § 94.
14. Käendus: sisu, seos põhikohustusega, tarbijakäenduse eriregulatsioon, käendaja vastutus. VÕS § 142 – 145, § 149, § 153 – 154.
15. Garantii: sisu, seos põhikohustusega, piirang garantii andja isiku suhtes, garantii andja vastutus. VÕS § 155.
16. Leppetrahv: mõiste, seos põhikohustusega, seos kahjunõudega,  leppetrahvi vähendamine. VÕS § 158 – 163.
17. Nõuete ja kohustuste üleminek: nõude loovutamine, kohustuste ülevõtmine, lepingu ülevõtmine, ettevõtte üleminek (eeldused ja õiguslikud tagajärjed). VÕS § 164, § 166,        § 173, § 175, § 179, § 180,  § 181 – 183.
18. Müügileping: mõiste, poolte kohustused, müügigarantii, omandireservatsioon, tarbijale müügi sätete kohustuslikkus. VÕS § 208, § 218, § 230, § 231, § 233, § 236 – 237.
19. Üürileping: mõiste, poolte kohustused, eluruumi üürilepingu sätete kohustuslikkus. VÕS      § 271 – 275, § 276, § 292.
20. Käsundusleping: mõiste, poolte kohustused, erinevus töövõtulepingust. VÕS § 24,              § 619 – 625, § 627.
21. Töövõtuleping: mõiste, poolte kohustused, erinevus käsunduslepingust. VÕS § 24,             § 635 – 637, § 640.
22. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise põhialused. VÕS § 1043 – 1045, § 1050 – 1052.

Äriõigus

1. Aktsiaseltsi ja osaühingu juhtorganite moodustamine ja pädevus (liikmete valimine ja tagasikutsumine; liikmete volituste tekkimine ja lõppemine). TsÜS § 31, ÄS § 34, § 180,     § 184, § 189, § 306, § 309, § 310, § 316, § 317, § 319.
2. Äriühingu organi otsuse tühisus ja kehtetuks tunnistamine (üldkoosoleku või osanike koosoleku ja nõukogu koosoleku otsuse tühisus ja kehtetuks tunnistamine; nõudeõigust omavad isikud; nõude aegumine). TsÜS § 33, § 38, ÄS § 172-1, § 177-1, § 178, § 296,         § 301 – 1, § 302, § 321, § 32.
3. Äriühingu juhtorgani liikme üldised kohustused ja vastutus (hoolsus- ja lojaalsuskohustus; ärisaladuse hoidmine ja konkurentsikeeld; solidaarne vastutus; nõudeõigust omavad isikud; nõude aegumine). TsÜS § 35, § 37, VÕS § 620, ÄS § 180, § 185 – 187, § 306,           § 312, § 313, § 315, § 317, § 324, § 325, § 327.

Pankrotiõigus

1. Pankrotimenetluse käik: avalduse esitamine, pankroti väljakuulutamine, nõuete esitamine ja kaitsmine, menetluse lõppemine.
2. Võlgniku kohustused pankrotimenetluses, sanktsioonid rikkumisel.
3. Pankrotimenetluse organid ja nende pädevus.
4. Pankrotivara moodustumine (tagasivõitmine, vara välistamine pankrotivarast).

Tsiviilkohtumenetlus

1. Tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtted. TsMS § 1 – 8.
2. Menetlustähtajad – arvutamine, muutmine, ennistamine. TsMS § 62 – 68.
3. Kohtualluvus – mõiste ja liigid, kohtualluvuse kokkulepe. TsMS § 69 – 71, § 79, § 83 – 85, § 89, § 92, § 98, § 99, § 101, § 104, §106.
4. Tsiviilasja hind. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. Lepingulise esindaja kulude hüvitamine. TsMS § 122 – 125, § 132 – 134, § 137, § 162, § 163, § 169, § 172, § 174,         § 175.
5. Lepinguline esindaja. Esindusõiguse ulatus ja piiramine. Volituse lõppemine. TsMS § 217,     § 218, § 221, § 226, § 227, § 222, § 223, § 225.
6. Tõendi mõiste, tõendamise kohustus ja tõendite esitamine, asjakohasus ja lubatavus hindamine. TsMS § 229,  § 230, § 231, § 232, § 236, § 237, § 238.
7. Menetlusosaliste avalduste ja taotluste esitamise tingimused ja kord. TsMS § 328 – 333.
8. Hagi esitamine ja hagiavalduse sisu. Hagi muutmine, hagi tagasivõtmine ja hagist loobumine. Kostja vastus. Kompromiss. TsMS § 362, § 363, § 367, § 368, § 376, § 394,      § 424, § 429, § 430.
9. Hagi tagamine, tagamise alus, abinõud. Hagi tagamine tagatise vastu. TsMS § 377, § 378,     § 381, § 383.
10. Kohtule vastamata jätmise ja kohtuistungilt puudumise tagajärjed. TsMS § 407, § 412,      § 413, § 415, § 416, § 422.
11. Nõuded kohtuotsusele. Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine. Vaheotsus. Osaotsus. Kohtuotsuse jõustumine ja tagajärjed. TsMS § 436, § 438, § 439, § 442, § 445, § 449, § 450, § 456, § 457.
12. Hagita menetlus – asjade liigid ja menetluse põhimõtted. TsMS § 475, § 476, § 477, § 478.
13. Ringkonnakohtusse edasikaebamine – apellatsioonkaebuse alus ja sisu, vastuapellatsioonkaebus, apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid, ringkonnakohtu pädevus. TsMS § 631, § 633, § 635, § 652, § 656, § 657.
14. Määruskaebuse esitamine ringkonnakohtule. TsMS § 660, § 661, § 663.
15. Kassatsioonimenetlus – kassatsioonkaebuse alus ja sisu. Riigikohtu pädevus. TsMS             § 668 - 671, § 688, § 691, § 692.

II       AVALIK ÕIGUS

Riigi põhikord

1. Õigusriik kui Põhiseaduse aluspõhimõte: halduse legaalsus ja salajase õiguse keeld; võimude lahusus; õiguskindlus, usalduse kaitse, õiguspärane ootus; proportsionaalsus ja selle kontroll; õigus sõltumatute kohtute kaitsele. PS § 3, § 4, § 10, § 11, § 14, § 15, § 24 ja § 146.
2. Seadusandlik võim: Riigikogu, seadusandlus, konstitutsiooniline seadus, õigusselguse põhimõte. PS § 13 lg 2, § 59 – 76, § 102  – 110.
3. Täidesaatev võim: Vabariigi Valitsus; Vabariigi Valitsuse õigusaktid; ministri õigusaktid. PS § 86 – 101, § 87 p 6,  VVS § 26 – 30, § 50 – 50, § 94.
4. Kohalik omavalitsus: kohalik omavalitsus; enesekorraldusõigus; seaduslikkuse põhimõte; jagatud pädevus ja lähimuse põhimõte; volikogu ja valitsuse õigusaktid. PS § 154 – 160,   § 154 lg 1, EKOV harta art. 4, KOKS § 7, § 23, § 31.
5. Põhiõiguste kaitse ja põhiseaduslikkuse järelevalve: õigus korraldusele ja menetlusele; põhiõiguste ja vabaduste kaitse kohtus; põhiõiguste isikuline kaitseala; proportsionaalsuse kontroll; põhiõiguste piiramine; põhiõiguste kaitse eraõiguses, põhiõiguste kolmikmõju; õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve. PS § 9, § 11, § 14, §15, § 19 lg 2, § ,152 PSJKS § 1 – 15.
6. Euroopa Liidu õigus, rahvusvaheline õigus ja välislepingud: EL õigusaktide liigid ja toime; EL õiguse ja Eesti õiguse suhe; EL õiguse ja Eesti õiguse vastuolu lahendamine; rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid; välislepingute ja Eesti õiguse suhe. PSTS § 1, § 2, PS § 3 lg 1, § 123.
7. Riigivastutus: vastutuse üldpõhimõtted ja õiguskaitsevahendid; kahju hüvitamine ja vastutuse piiramine; vastutuse erijuhud; rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid; välislepingute ja Eesti õiguse suhe. RVastS §1 – 6, § 7 – 13,              § 14 – 16, PS § 3 lg 1, § 123.

Haldusmenetlus

1. Üldpõhimõtted: hea halduse põhimõte; kaalutlusõiguse teostamine; eesmärgipärasus ja efektiivsus; uurimispõhimõte; selgitamis- ja nõustamiskohustus; ärakuulamisõigus; menetluse läbiviimise tähtaeg; kättetoimetamine. PS § 14, HMS § 4, § 5 lg 2, § 6, § 36,       § 40, § 5 lg 4 ja § 41, § 25 – 32.
2. Haldusakt: mõiste, õigustloova akti eristamine haldusaktist; osa- ja eelhaldusakt; kõrvaltingimus; õiguspärasus; kehtivus ja tühisus; muutmine ja kehtetuks tunnistamine, usalduse kaitse. HMS § 51, § 52, § 53, § 54 – 59, § 60 – 63, § 64 – 70.
3. Haldusleping: halduslepingu eristamine eraõiguslikust lepingust; haldusülesande täitmiseks volitamine. HMS § 95, § 96, HKTS § 3 – 11.
4. Toiming ja menetlustoiming: toimingu mõiste, toimingu eristamine menetlustoimingust; toimingu ja menetlustoimingu vaidlustamine. HMS § 106, § 109.
5. Vaidemenetlus: vaideõigus; vaidemenetluse ese; vaide esitamise tähtaeg; edasikaebeõigus. HMS § 71, § 72, § 75, § 87.

Halduskohtumenetlus

1. Üldpõhimõtted: tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldumine; dispositsioonipõhimõte; uurimispõhimõte; selgitamiskohustus; kohtu pädevus, sh asjaolude tuvastamisel; haldusakt ja toiming. HKMS § 1 lg 3, § 2  lg 3, § 2 lg 4, § 2 lg 5, §  4, § 6, § 41.
2. Menetlusosalised: menetlusosaliste liigid; õigused ja kohustused; esindus ja nõustamine. HKMS § 16 – 21, § 24, § 27 , § 28, § 31 – 36.
3. Kaebus: kaebuse liigid; vaidluse ese; kaebeõigus ja selle piirangud; kaebetähtaeg. HKMS     § 37, § 41, § 44, § 45, § 46.
4. Erijuhtumid: populaarkaebeõigus; kaebeõigus keskkonnaasjades; halduse siseakti ja sise-eeskirja vaidlustamine; kaalutlusotsuse kohtuliku kontrolli põhimõtted.
5. Tõendid, tõendamine ja põhistamine. HKMS § 56 – 65.
6. Vead menetluse läbiviimisel: vastuväide kohtu tegevusele. HKMS § 90.
7. Menetluse peatamine: menetluse peatamine teise menetluse tõttu; eelotsuse taotlemine Euroopa Kohtult. HKMS § 95.
8. Menetluskulud: jaotus, väljamõistmine. HKMS § 108, § 109.
9. Kohtuotsus: seaduslikkus ja põhjendatus; otsuse tegemisel lahendatavad küsimused; otsuse teatavakstegemine ja jõustumine. HKMS § 157, § 158, § 173 – 177.
10. Kohtumäärus ja määruskaebus: määruse teatavakstegemine ja jõustumine; määruskaebuse esitamise õigus ja tähtaeg; määruskaebuse lahendamine. HKMS § 179,       § 203, § 204, § 210, § 235, § 238.
11. Apellatsioonimenetlus: apellatsiooni korras edasikaebamise õigus; apellatsioonitähtaeg. HKMS § 180, § 181.
12. Kassatsioonimenetlus: kassatsiooniõigus; kassatsioonitähtaeg. HKMS § 211, § 212.
13. Teistmise alused. HKMS § 240.
14. Esialgne õiguskaitse; tagasitäitmine ja kahju hüvitamine. HKMS § 249 – 254.

III      KARISTUSÕIGUS JA KRIMINAALMENETLUS

Karistusõigus

1. Karistusõiguse sisemine liigitus üld- ja eriosaks ning nende piiritlemise aspektid. KarS § 1.
2. Karistusseaduse isikulise kehtivuse mõiste. KarS § 7.
3. Kergema karistusseaduse mõiste karistusseaduse ajalise kehtivuse kontekstis. KarS § 5.
4. Passiivse isikupõhimõtte ehk individuaalkaitsepõhimõtte sisu. KarS § 7.
5. Universaalsuspõhimõtte sisu. KarS § 8.
6. Ubikviteedipõhimõtte sisu. KarS § 11.
7. Ehtsa ja mitteehtsa tegevusetusdelikti piiritlemisalused. KarS § 13.
8. Mõisted tegu ja teomodaliteet ning deliktistruktuuri tasand, kuhu need kuuluvad. KarS     § 2, § 12, § 89.
9. Tahtluse liigid – kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ja nende omavahelise piiritlemise alused. KarS § 15 – 17.
10. Koosseisueksimuse ehk faktilise eksimuse olemus. KarS § 17.
11. Õigusvastasusseose mõiste; õigusvastasuse mõiste ja õiguskorra ühtsuse põhimõte. KarS § 2, § 18, § 27.
12. Süüvõime mõiste. KarS § 2, § 32 – 43'.
13. Süüpõhimõtte sisu karistuse mõistmise alusena. KarS § 56 – 60.
14. Ideaalkogumi olemus ja karistuse mõistmine ideaalkogumi korral. KarS § 63 – 65.
15. Süütegude aegumine: mõiste, tähtajad, aegumise peatumine ja katkemine. KarS § 81, § 82.
16. Täideviimise määratlemise materiaal-objektiivne teooria ja teovalitsemise õpetus. KarS     § 20 – 22 '.
17. Vahendliku täideviimise olemus. KarS § 21.
18. Süüteokatse objektiivse koosseisu tunnused; lõpetatud ja lõpetamata süüteokatse piiritlemisalused. KarS § 25 – 26.
19. Hädaseisundi olemus ja hädaseisundi tekkimise eeldused. KarS § 27 – 29.
20. Hädakaitse olemus ja hädakaitseõiguse tekkimise eeldused. KarS § 27 – 29.
21. Kuriteost osavõtt, osavõtu aktsessoorsus, osavõtja kahekordne tahtlus, täideviija ekstsess.  KarS § 20 – 22.
22. Hiljem tuvastatud konkurentsi olemus ja karistuse mõistmine hiljem tuvastatud konkurentsi puhul. KarS § 64 – 65.
23. Omandivastaste süütegude süsteem. KarS § 199 – 208.
24. Pistise ning altkäemaksu võtmise, mõjuvõimuga kauplemise objektiivse koosseisu tunnused. KarS § 293, § 294, § 298 '.
25. Röövimise objektiivse koosseisu tunnused. KarS § 200.
26. Varguse ja omastamise piiritlemisalused; varguse objektiivse koosseisu tunnused. KarS     § 199, § 201.
27. Kelmuse objektiivse koosseisu tunnused, kelmuse ja omastamise piiritlemine, kolmnurkkelmus. KarS § 201, § 209, § 214.
28. Eluvastaste süütegude süsteem ja nende teoobjekt. KarS § 113 – 117, §123 – 126.
29. Karistusõiguslikult kaitstava tervise ja selle kahjustamise mõiste. KarS § 118 – 120,           § 122 – 124, § 129 – 132.
30. Isikuvastased süüteod: kaitstavad õigushüved, liigitus. Ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu tunnused.  KarS 9. ptk, KarS § 120 – 121.

Kriminaalmenetlus

1. Ausa kohtumenetluse põhimõte. KrMS § 1 – 2, § 11, § 14 – 15', § 33 – 34, § 38, § 41, § 49, § 61, EIÕK art 6.
2. Kohtumenetluse võistlevuse printsiip ja olulisimad seda  toetavad või täpsustavad KrMS sätted. KrMS § 14.
3. Kriminaalmenetlust välistavad asjaolud ja nende ilmnemisele järgnevad menetlusõiguslikud sammud. KrMS § 199 – 201.
4. Süütuse presumptsioon: sisu ja riive lubatavus. KrMS § 7.
5. Lubatavad tõendiliigid. KrMS § 63.
6. Tõendite kogumine jälitustegevuse vahendusel: viisid ja lubatavuse tingimused. Ultima ratio põhimõte. Piir lubatava kuriteo matkimise ja keelatud kuriteo provotseerimise vahel. KrMS § 126(1) – 126(17).
7. Eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamine kriminaalmenetluses. Ekspert, ekspertiisi määramine, ekspertiisi tegemine, eksperdi arvamus ja eksperdi ülekuulamine. KrMS          § 95 – 109', § 292 – 292'.
8. Tunnistaja ja tema õigused kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluses sätestatud reeglid nn tuletatud tunnistaja ütluste suhtes. KrMS § 66 – 73.
9. Ristküsitluse põhiline menetlusõiguslik reeglistik. Kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel ja ristküsitluse väliselt. KrMS § 286''' – 291.
10. Kohtuliku arutamise piirid I astme kohtus. KrMS § 268.
11. Määruskaebemenetlus. KrMS §383 – 390.
12. Apellatsiooniõigus: tähtajad, apellatsiooniõiguse piirangud. Apellatsioonimenetluse piirid. KrMS § 318 – 324, § 331.
13. Kassatsiooni alused ja nendega seonduvad teoreetilised vaidlused. KrMS § 339, § 346.
14. Kriminaalmenetlusõiguslikud nõuded, mida kaitsja peab arvestama kassatsiooni koostamisel. KrMS § 344 – 347, § 360''', § 362
15. Kriminaalmenetluse alustamise alused. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise või selle lõpetamise vaidlustamine. KrMS § 193 – 198, §  207 – 208.
16. Kriminaalmenetluse lõpetamine konkurentsialase kuriteo korral. KrMS § 205'.
17. Kriminaalmenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumisel kui süü ei ole suur, kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamine. KrMS § 202.
18. Kohtueelse uurimise lõpuleviimine, kohtueelse menetluse andmete avaldamise tingimused.  KrMS § 220 – 227, § 214.
19. Isiku kahtlustatavana kinnipidamine ja selle asendamine. Põhjendatud kuriteokahtlus, isiku vahistamisalus. Vahistamise vaidlustamine, vahistamise põhjendatuse kontroll. Kautsjon tõkendina. KrMS § 130 – 137'', § 217 – 219, § 387 – 390, PS § 20.
20. Mõistlik menetlusaeg, selle õiguslik regulatsioon seaduses ja käsitlus kohtupraktikas. KrMS § 205'''.
21. Menetluskulude hüvitamine kriminaalmenetluses. KrMS § 173 – 192.
22. Kaebeõiguse Euroopa Inimõiguste Kohtus (õigustatud isikud, kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid). EIÕK art 34 ja 35.

IV      ADVOKATUUR

1. Advokatuuri ülesehitus.
2. Advokaadi pädevus, spetsialiseerumine, advokaadile esitatavad nõuded, advokatuuri vastuvõtmisest keeldumine, liikmesuse ja tegevuse peatamine, advokatuurist väljeheitmine ja väljaarvamine, täiendõpe.
3. Kliendilepingu sõlmimine, advokaadi esindusõigus ja advokaadi tasu. Kliendi identifitseerimine. Kliendi identifitseerimise nõuded rahapesureeglistikus. Advokaadi volituste tõendamine. Advokaadi esindusõigus riigi õigusabi asjades. Kliendilepingu, esindusõiguse, advokaadi tasu ja peetavate asjade arvestus.
4. Kliendisuhtlus ja kutse-eetika nõuded kliendisuhtlusel. Kliendi teavitamine ülesande vastuvõtmisel, ülesande täitmise peatamisel ja ülesandest loobumisel. Kliendilepingu ülesütlemise õigus ja kliendilepingu ülesütlemisekohustus. Ülesande täitmise kestus ja täitmisest loobumine riigi õigusabi asjades.
5. Kutsesaladus. Kutsesaladuse hoidmise seadusjärgsed tagatised. Kutsesaladus ja rahapesureeglistik. Kutsesaladus ja advokaadireklaam ning suhtlus meediaga.
6. Huvide konflikti vältimine. Kliendi identifitseerimine ning teavitamis- ja tegutsemiskohustused huvide konflikti ohuga situatsioonides.
7. Advokaadi kutse-eetika nõuded suhetes kohtuga ja kolleegidega, avalikkusega. Kohtu tegevuse ja kohtulahendite kriitika lubatavus ja selle piirid. Esinemine advokatuuri nimel.
8. Advokaadireklaam. Kõlvatu võistluse keeld. Kliendi andmete kasutamine advokaadireklaamis. Advokaadibüroode ja advokaatide lubatud ja lubamatu võrdlus advokaadireklaamis ning suhtluses klientide ja potentsiaalsete klientidega.
9. Järelevalve advokaadi tegevuse üle ja advokaadi vastutus. Büroopidaja vastutus ja roll büroos tegutsevate advokaatide järelevalve osas. Advokatuuri järelvalvealane pädevus ja tegevus ning advokaadi kohustused suhetes Advokatuuriga järelevalve teostamisel.