Tagasi

Juuniküüditamine ja advokaadid. Eesti riigi ülesehitajatest küüditamisohvriteks.

14. juuni 2016 16:21

Autor: Eesti Advokatuuri esimees, vandeadvokaat Hannes Vallikivi

Juuniküüditamine ja advokaadid. Eesti riigi ülesehitajatest küüditamisohvriteks

14. juunil, 75 aastat tagasi küüditati Eestist Siberisse üle 10 000 inimese, kellest hukkus 6000. Tegemist oli poliitilise repressiooniga vallutatud alade elanike vastu eesmärgiga kõrvaldada kohalik eliit ja lülitada need territooriumid kiiresti tasa ülejäänud NSV Liidu osadega. Küüditatute hulka kuulusid ka advokaadid, kel oli olnud oluline roll esimese Eesti Vabariigi ülesehitamisel.

Tänaseks oleme tuvastanud 33 Eesti Vabariigi advokaati, keda 1941. aastal arreteeriti ja küüditati, kuid tõenäoliselt oli neid veel rohkem. Kurvad numbrid näitavad, et nendest 33-st advokaadist 9 hukati, 20 surid vangilaagrites ja vaid 4 naasis Eestisse.  

Represseeritud advokaate oli kõikjalt üle Eesti- Viljandist, Järva-Jaanist, Raplast, Põltsamaalt, Keilast ja mujalt. Eelkõige seisnes nende "süü" Vabadussõjast osa võtmises, Kaitseliidu liikmeks olemises või aktiivses kaasalöömises (enamasti kohalikust) poliitikast.

Küüditati aktiivsemad ühiskonnaliikmed

Üks küüditatutest oli näiteks Viljandi advokaat Evald Konno, kes oli osalenud vabatahtlikuna Vabadussõjas ja saanud selle eest tasuta kõrghariduse. Õigusteaduskonna lõpetanud Konno asus üliõpilaskorporatsiooni kaasvilistlase Artur Jungi kutsel 1923. aastal elama Viljandisse. Konno tegutses vandeadvokaat Jungi abina, kuni sai 1928 ise vandeadvokaadiks. Konno lõi aktiivselt kaasa kohalikus elus, asutas Tennise- ja Veespordiklubi, oli teatriseltsi "Ugala" juhatuse liige, Viljandimaa Spordiliidu esimees, Kaitseliidu liige, priitahtlik tuletõrjuja. Olemata põline viljandlane, sai Konno kohalikus kogukonnas nii lugupeetuks, et valiti 1936. aastal Rahvuskogusse ja VI Riigikogusse. Seejuures edestas ta kohalikke tuntud poliitikuid, August Maramaad ja Jaan Lattikut.

Konno arreteeriti ja küüditati koos perega 14. juunil 1941. Ta mõisteti 4. märtsil 1942 surma Vabadussõjast osavõtu ja Eesti Vabariigi poliitilises elus osalemise eest. Konno hukati 20. aprillil 1942. Temaga koos saadeti surma üks teenekamaid Eesti poliitikuid, Eesti Panga president Jüri Jaakson.

1941. aastal küüditatud advokaadid ja nende saatused

14. juunil 1941 küüditatud advokaatidest hukati:

  1. Karl Jalakas (10.02.1901-3.08.1942 Sverdlovsk), Nõmme advokaat, süüks Riigikogu liikmeks olemine, “vaps.” 
  2. Peeter Jõgi (23.06.1894-28.04.1942 Sosva), Tallinna advokaat.
  3. Theodor Kanemägi (31.03.1897-20.04.1942 Sevurallag), Tartu advokaat, süüks osavõtt Vabadussõjast ja Kaitseliidust, “valgekaartlane.” 
  4. Evald Konno (14.02.1897-20.04.1942 Sosva), Viljandi advokaat, süüks osavõtt Vabadussõjast, Kaitseliidust ja Isamaaliidust, vabadusristi kavaleriks olemine.
  5. Elmar Aleksander Lehtmets (14.09.1901-17.07.1942 Sevurallag), Rakvere advokaat, süüks osavõtt Kaitseliidust, Isamaaliidust, Riigikogu liikmeks olemine.
  6. August Suurkivi (17.03.1892-17.08.1942 Sevurallag), Järva-Jaani advokaat, süüks osavõtt Kaitseliidust ja Isamaaliidust.
  7. Jaan Tallo (6.02.1896-17.08.1942 Sosva), Pärnu advokaat, süüks osavõtt Kaitseliidust ja Isamaaliidust.
  8. August Tõnisson (24.06.1900-20.04.1942 Sevurallag), Pärnu advokaat, süüks osavõtt Vabadussõjast, valgetähe kavaleriks olemine, volikogu liikmeks olemine, “vaps.” 
  9. Arnold Õunapuu (8.10.1920-4.08.1942 Sosva), Tallinna advokaat, süüks osavõtt Kaitseliidust, valgetähe kavaleriks olemine.

Küüditatud advokaatidest hukkus vangilaagrites:

  1. Ado Birk (14.11.1883-2.02.1942 Sosva), Tallinna advokaat, süüks välisministriks ja Moskvas suursaadikuks olek.
  2. Juhan Erik (11.04.1889-29.12.1943 Sevurallag), Tõrva advokaat, süüks osavõtt Vabadussõjast, “vaps.” 
  3. Manfred Fiskar (11.09.1898-26.01.1942 Sosva), Keila advokaat, süüks Kaitseliidu kompanii pealikuks olemine, kuulumine Isamaaliidu juhatusse, “vaps” (suri enne surmaotsuse täideviimist).
  4. Konstantin Hallik (15.04.1899-7.08.1943 Vjatlag), Tallinna advokaat, süüks katse Saksamaale sõita.
  5. Peeter Jänes (11.12.1900-16.03.1943 Vosturallag), Rapla advokaat, süüks osavõtt Vabadussõjast, Kaitseliidust, “vaps.” 
  6. Tõnis Kalbus (4.12.1880-20.03.1942 Sosva), Tallinna advokaat, süüks osalemine kodanliku partei tegevuses, Riigikogu liikmeks olemine.
  7. Karl Ferdinand Karlson (16.03.1875-14.11.1941 Sevurallag), Tartu advokaat, süüks Riigivolikogu kandidaadiks olemine.
  8. Jüri Kitsing (8.04.1907-21.11.1941 Sevurallag), Tartu advokaat.
  9. Ants Kongas (26.12.1899-2.01.1943 Sevurallag), Põltsamaa advokaat, süüks osavõtt Vabadussõjast, Isamaaliidust, “vaps.” 
  10. Jaan Kriisa (31.12.1882-8.08.1942 Sevurallag), Tartu advokaat, süüks osavõtt Kaitseliidust, Riigikogu liikmeks olemine.
  11. August Kõll (11.04.1903-30.03.1942 Sevurallag), Võru advokaat, süüks osavõtt Kaitseliidust ja Isamaaliidust.
  12. Ernst Laiv (24.11.1894-18.11.1941 Sevurallag), Võru advokaat, süüks osavõtt Vabadussõjast ja Kaitseliidust, “vaps.” 
  13. Andreas Leppik (17.04.1901-23.03.1945 Sosva), Paide advokaat, süüks Vabadusristi kavaleriks olemine, “vaps.” 
  14. Ervin Märtson (12.02.1906-9.04.1944 Sevželdorlag), Tõrva advokaat, süüks osavõtt Kaitseliidust, “vaps.” 
  15. Voldemar Peterson (13.04.1892-21.06.1944 Sevurallag), Petseri advokaat, süüks osavõtt Isamaaliidust, nõukogudevastane tegevus, “valgekaartlane.” 
  16. Hugo Reimann (22.01.1884-5.10.1941 Sevurallag), Pärnu advokaat, süüks aktiivne riigitegevus.
  17. Karl Sild (27.07.1883-3.02.1943 Sosvas), Tartu advokaat, süüks osavõtt Kaitseliidust ja Isamaaliidust.
  18. Karl Särgava (23.08.1898-16.03.1942 Sosva), Tallinna advokaat, süüks osavõtt Kaitseliidust ja Isamaaliidust.
  19. Richard Truupõld (4.11.1890-20.08.1942 Sevurallag), Tartu advokaat, süüks osavõtt Isamaaliidust.
  20. Peeter Varest (18.10.1897-28.04.1943 Vosturallag), Kuressaare advokaat, süüks osavõtt Kaitseliidust, välisriigi konsuliks olemine.

Eestisse naasnud küüditatud advokaadid 

  1. Richard Käsper (25.12.1910-?), Tallinna advokaat, vabanes 18.08.1944 Sevurallagist ja seejärel asumiselt, süüks osavõtt Kaitseliidust.
  2. Jüri Pärson (22.07.1900-24.09.1958 Tallinn), Rapla advokaat, vabanes 10.12.1955 Sevurallagist ja seejärel asumiselt, süüks “vaps.” 
  3. Voldemar Siil (29.10.1902-1979 Järva-Jaani), Tartu advokaat, vabanes Sevurallagist 1959, süüks osavõtt Kaitseliidust ja Isamaaliidust, kotkaristi kavaleriks olemine, “vaps.” 
  4. Eugen Villmann (1.03.1900-1957), Pärnu advokaat, vabanes 1946 Sevurallagist.

Viimased postitused

“Olen radikaal-mõtleja inimene”

25. september 2017 10:59 Loe edasi

Astrid Asi: noorel advokaadil on Ida-Virumaal võimalik kiiresti nime teha

19. september 2017 11:40 Loe edasi

Eesti Advokatuuri kantsler: advokaadid on kaitseventiil suure riigi ja väikese inimese vahel

29. august 2017 9:46 Loe edasi

Räägime põhiseadusest

28. juuni 2017 11:17 Loe edasi

Hea nõu lastega peredele

5. juuli 2017 13:39 Loe edasi