Tagasi

Intervjuu vandeadvokaat Aare Targaga: Eesti 25 võidetud aastat

7. detsember 2016 14:47


Aare Tark, kui praegu räägitakse, et Eesti on kaotanud 10 aastat, ütlete teie oma Postimehe arvamusartiklis, et oleme viimase veerandsaja aasta arengute keeristormidest võitjana välja tulnud. Miks on Eesti edukas olnud võrreldes teiste idabloki riikidega?

Me oleme ajaloos olnud väga edukad. Olime edukad esimese Eesti Vabariigi perioodi jooksul, samuti okupatsiooni ajal, sest säilitasime oma rahvuse ja kultuuri, olime edukad impeeriumi lammutamise juures ja oleme ka taasiseseisvuse 25 aasta jooksul olnud edukad. Me oleme edukad olnud põlvkondadeülese tarkuse tõttu. Me teeme tööd nii hästi, kui me oskame, ja me järgime kehtestatud reegleid nii hästi, kui võimalik. See eristab meid näiteks Lõuna-Euroopa kultuuridest.

Ehk on eestlaste üks väärtusi see, et kui me lepime kokku reeglites, siis me peame neist ka kinni?

Kindlasti. Meil on olnud ka erineva taustaga kiirelt põlevaid juhte, kes on lasknud end eksitada virvatuledest või kel puudub isiklik teadmine, kuidas elu Eestis edasi viia. Siis laenatakse mingi teadmine ja sellega püütakse midagi ära teha. Aga see laenatud teadmine ei pruugi sobida.

Kes on olnud head juhid poliitilisel tasandil?

Siim Kallas kindlasti ja mitte ainult Eestis, vaid ka Euroopas. Vaieldamatult  meie presidendid, kusjuures kõik presidendid.

Kuidas on muutunud suhtumine reeglitesse 25 aasta jooksul?

Inimeste teadlikkus reeglitest on muutunud. Kui meil poleks olnud sellist kultuurilist tausta, siis vaevalt me oleks nii ruttu jõudnud sinna, kus me oleme. Mõned teised riigid on oma iseseisvuse saavutanud, aga nende tunnetus, et mida riigiga peale hakata, on hoopis teine.

Oluline on olnud ka väärtuspõhine juhtimine. See pole ainult normidest kinnipidamine. Need on eetiliste tõekspidamistega seotud kategooriad.

Kuivõrd on väärtuspõhisust mõjutanud see, et Eestil on väga tugevad majandussidemed Soome ja Rootsiga?

See on olnud hästi oluline. Meil on nii palju soomlastelt ja rootslastelt  õppida. Kui sa oled maailma tippudele kord juba nii lähedal, on hea võtta neilt eeskuju Ka meie rahvuskultuuriline taust on seotud Soome ja Rootsiga, sealjuures luterlik usk. Tänu kõigele sellele oleme võrreldes teiste samalaadsete riikidega praegu palju paremas seisus.

Mis on taasiseseisvumise ja praeguse aja suuremad erinevused?

1990ndaid iseloomustas riigiettevõtete erastamine ja sellega seotud vaidlused. Oli vaja korrastada riigisektorit, sellega seoses oli ka palju vaidlusi, kus advokaatide roll oli väga suur. Lisaks oli ärkava kapitalismi ja noore demokraatiaga kaasas käivat segadust. Teisel kümnendil oli ka väliskapitali osakaal suur, Eesti ettevõtteid osteti päris palju, kuivõrd see oli arenev turg. Sel kümnendil oli näha, et meie majandus oli stabiilne ja toimiv. Kolmas kümnend algas aga juba kriisiajaga.

Mis takistab praegu Eesti sama hoogsat arenemist?

Suurte ideede puudumine. Poliitiliste otsuste vastuolulisus. Meie enda turujõud on nii väike.

Nüüd tulevad hiinlased, kes küsivad, mis on energia hind, kui suured on tööjõumaksud ja kas te teete maksusoodustusi. Samade küsimustega lähevad nad Soome, Rootsi, Lätti ja Leetu. Vastused ei pruugi anda meile mingeid eeliseid. Riikidevaheline konkurents on terav ning seda tunnevad Eesti ettevõtjad iga päev.

Kas meil poleks võimalik selles kokku leppida, mis on kõige tähtsamad otsused, mis viiksid Eestit majanduskasvule?


Hea juht oskab teha koostööd ja näha maailma läbi teiste silmade

Kes on hea juht?

Inimesed on need, kes loovad väärtust. Juht peab olema see, kes suudab liita inimesed ühtseks kollektiiviks või meeskonnaks. Meeskonda tuleb osata ka juhtida ja koos hoida. Samas peab juht oskama näha laiemat tervikut, kuhu tahetakse välja jõuda. Eesmärgi püstitus ja selle realiseerimise võimekus on olulised.

Meil on terve rida advokaate, kes on suutelised aru saama majandusprotsessidest ning kes on aidanud kaasa ettevõtjate heale käekäigule. Hea advokaat peab mõistma, kuidas  õiguse rakendamine saab luua kliendile lisandväärtust.

Seda peaksid ka meie head juhid riigi tasandil  iga päev mõtlema, kuidas nende tegevus saaks majanduse kasvule kaasa aidata. Riik loob tingimused ning ettevõtjad sisustavad selle majandusliku sisuga. Kõik muu tuleb sinna peale.

Kui me räägime Eesti rahva kultuuripärandist või enesemääratlemisest, siis eestlusega käivad kaasas ausus ja läbipaistvus ja reeglitest kinnipidamine. Kas koostöö kuulub sinna?

Igasugune koostöö eeldab inimeste omavahelist head läbisaamist. Mõte on see, et üheskoos saame olla tugevad. Pigem me pole seda väga teinud. Käsulaudadega ei saa juhtida. Seetõttu on vajalik, et meil oleks avatud ja arusaadav diskussioon ettevõtjate ja riigi tasandi otsustajate vahel.

Vormiliselt proovitakse kootööd riigi poolt ju teha. Kuhu see tulemus jääb?

Ütlesite õigesti, et vormiliselt püütakse koostööd teha. Kuid eesmärk peaks olema sisuline arutelu, mis aitab meie riiki edasi viia. Vastasel juhul hääbub initsiatiiv erinevatesse kabinettidesse. Teine probleem on ametnike mugavus. Aga see on juba omaette teema riigiametite ja ametnike paljususe üle.
 

Advokaadid ja omariiklus

Kas võib ütelda, et tänu advokaatidele on olemas Eesti Vabariik?

Advokatuur hakkab paari aasta pärast tähistama 100. sünnipäeva. Advokaadid on paljuski olnud seotud Eesti riigi sünniga. Esmalt Jaan Poska ja tema juhendamisel tegutsenud advokaadid Konstantin Päts ja Ado Birk. Märkida tuleb ka mitmeid teisi advokaate – Jaan Teemant, Jüri Vilms, Otto Strandberg, August Rei.

Vene impeerium oli tohutu suur riik. Tasub meenutada, et selle lagunemise ajal olid eesti soost advokaadid valitud Venemaa Asutava Kogu liikmete hulka. Kui bolševikud poleks võimu haaranud, siis oleksid  samad advokaadid, kes sinna kuulusid, andnud oma panuse selleks, et Vene impeerium ümber korraldada kaasaegseks vabariigiks. Sellest ei ole palju räägitud. Sealt saadud kogemus andis lisajulguse, mis realiseeriti Eesti riigi sünnile kaasaaitamisel. Kui impeeriumi ümberkorraldamine ei tulnud välja, siis oma riigi tegid nad ära.

Advokaadid ehitasid üles Eesti riigi, kuid iseseisvuse taastamise juures olid nad pigem majanduse ülesehitajad. Kas see väide tundub tõene?

Eesti Vabariigi taaskäivitamisel on advokaatidel olnud samuti kandvaid rolle. Tasub meelde tuletada Jüri Raidla panust põhiseaduse koostamisel, Märt Raski, Paul Varuli ministriks  olemist, õiguskantsleriks on olnud Allar Jõks ja Indrek Teder. Riigikohtu esimehed on olnud Uno Lõhmus, Märt Rask. Eesti Reservohvitseride Kogu asutajaliige ja esimene esimees oli Kaido Pihlakas. Väljapaistvaid nimesid on veelgi, kõiki ei jõua lihtsalt loetleda.

Samas on paljud meie tegevadvokaadid osutanud kutsetöö käigus hindamatut abi, mis on seotud riigi ja ettevõtete nõustamisega eri majandusvaldkondades. Sellest tulenevalt vastab see väide tõele.

Mida peaks tegema, et advokaadid ei kaoks lepingute peensustesse ära, vaid tekiks laiem maailmapilt?

Advokatuur on institutsioon. Advokaate on läbi pika ajaloo iseloomustanud kriitiline ja vabameelne mõtlemine. Avaliku esinemise tribüün on taganud ühiskondlikult aktiivse hoiaku ja arvamuste paljususe. Seetõttu arvan, et advokaadid löövad jätkuvalt kaasa nii Eesti ühiskonna kui ka majanduse arendamisel ning ei tasu arvata, et me „upuksime lepingutesse“. Seda ei juhtu.

 

Viimased postitused

Eesti Advokatuur mälestab advokatuuri kauaaegset juhti Lembit Liivat

15. november 2017 14:31 Loe edasi

“Olen radikaal-mõtleja inimene”

25. september 2017 10:59 Loe edasi

Astrid Asi: noorel advokaadil on Ida-Virumaal võimalik kiiresti nime teha

19. september 2017 11:40 Loe edasi

Eesti Advokatuuri kantsler: advokaadid on kaitseventiil suure riigi ja väikese inimese vahel

29. august 2017 9:46 Loe edasi

Räägime põhiseadusest

28. juuni 2017 11:17 Loe edasi