Tagasi

Helika Saar: “Kui on tahe, siis oleme me kõik võimelised maailma muutma!”

10. detsember 2019 16:41

Lastekaitse Liidu lapse õiguste programmi koordinaator Helika Saar: Kui on tahe, siis oleme me kõik võimelised maailma muutma!”

 

Ühel kõledal novembrikuu päeva pärastlõunal istusime Helikaga laua ümber ja rääkisime pea kümme aastat kestnud koostööst Advokatuuri ja Lastekaitse Liidu vahel. Jutu lõpuks sai tuba täis soojust, häid mõtteid ja väljas hakkas päikegi paistma.

 

Helika, kuidas algas liidu ja advokatuuri koostöö?

Hea nõu lastega peredele” projekt saab 2. juunil 2020. aastal kümne aastaseks. Sellel päeval toimusid esimesed tasuta juriidilised nõustamised Lastekaitse Liidu tolleaegses infokeskuses Tõnismäel. Projekt sai alguse toonase advokatuuri kantsleri Kristel Voltenbergi eestvedamisel. Tema ja Lastekaitse Liidu president Katrin Saks olid suureks tõukejõuks ning panid idee idanema.

Selle projekti raames on advokaadid aastate jooksul tasuta õigusnõu andnud kokku ligi 1500 inimesele.

 

Mis on aastatega muutunud?

Kümme aastat tagasi ja ka praegu on perekonna teemadel õigusnõu väga-väga oodatud. Mida aeg edasi, seda isegi rohkem! Probleemid on ajas muutunud komplekssemaks ja tegelikult on inimeste õigusteadlikkus väga madal. Ma olen lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning töötanud ka ise aastaid notaribüroos ning näinud vajadust tasuta õigusabi järele. Inimene, kes ise juuraga pole kokku puutunud, ei tea tegelikult oma baasõigustestki. Seetõttu võivadki juriidilist analüüsi nõudvad olukorrad elus tekitada inimestes hirmu ja segadust. Peamised teemad, milles nõustamisele tulevad inimesed abi vajavad, on suhtlusõigus aga ka elatise määramise ja täitmise ning hooldusõiguse küsimused. Ka Lastekaitse Liitu tulles oli minu peamiseks eesmärgiks suurendada inimestes õigusteadlikkust ning töötada lapse õiguste edendamisel.

 

Lastekaitse Liit on tegelenud lapse õiguste temaatikaga juba 31 aastat! Me oleme ühiskonnas tuntud ja tunnustatud organisatsioon. Seettõttu inimesed usaldavad meid ja oma muredega ka pöörduvad. Ja eks sellest hakkas idanema ka meie koostöö advokatuuriga.

 

Kuidas koostöö advokaatide ja advokatuuriga siiani on toimunud?

On neid advokaate, kes on päris aegade algusest siiani meiega koostööd teinud aga on ka neid, kes on lühema perioodi. Oleme kõigile nõustamistel osalenud advokaatidele väga tänulikud. Nõustamine on meil toimunud igal nädalal kolmapäeviti kella kolmest kuueni Lastekaitse Liidu ruumides. Nüüd toimub nõustamine üle nädala. Nõustamisele tulija peab enda soovi abi saada kinnitama eelnevalt telefoni teel ehk siis registreeruma.

Advokaadid, kes meiega on teinud koostööd alates projekti algusest 2010. aastast on Helen Tomberg, Eva Tibar, Tiina Mare Hiob ja Helen Hääl. Eraldi tooksin välja Ene Ahase, kes on olnud väga pikalt aktiivne nõustamistel nii meil büroos, Skype’i teel aga ka viimasel aastal Hiiumaal kohapeal.

 

Tooksin nimeliselt välja veel advokaadibüroo Clarus. Nendel oli sellel aastal kolm advokaati, kes õigusnõu andsid ja mahu mõttes tegid nad väga suurt tööd. See jäi mulle silma, kuna analüüsisin just tänavust tööaastat.

 

Helika, tean, et sinul on sisemine tahe aidata. Mis on see käivitav jõud advokaatidel?

Mul ei lähe mitte kunagi meelest ühe advokaadi, kes küll enam ei tööta advokaadina vaid kohtunikuna, säravate silmadega öeldud sõnad: Ma saangi päriselt aidata ja päriselt abivajajatega tegeleda.” Võib öelda, et nendel advokaatidel, kes meil nõustamas käivad, on ikkagi mingi sisemine soov või tung oma teadmisi edasi anda ja inimesi aidata.

 

Kirjelda palun, kuidas töö läbi aastate on toimunud?

Töö on käinud iganädalaselt, eranditega talvel ja suvel- kui oleme pidanud väiksemaid pause. Nõustamine toimub eesti ja vene keeles. See on äärmiselt tähtis tagada õigusabi kättesaadavus ka vene keelt kõnelevatele inimestele. Advokaate, kes on valmis nõustama vene keeles, on muidugi vähe, kuid neid siiski on. Ja me oleme selle üle väga tänulikud! Nõustamine on toimunud lisaks Lastekaitse Liidu büroole Tallinnas projekti alguses ka Viljandis ja Tartus. Seda siis kohalike liikmesorganisatsioonide ja advokaatide koostööna. Väga pikalt toimus meil Skypei teel nõustamine Sillamäele. Kogu Ida-Virumaa piirkond on ju vaeslapse osas ja kuna Sillamäe Lastekaitse Ühingul olid ruumid olemas, siis otsustasimegi videosilla kaudu nõustamist seal pakkuma hakata. Nõustamise puhul on oluline, et oleks tagatud konfidentsiaalsus ja seetõttu on vajalikud eraldi ruumid kõnelemiseks. Selline Skype’i nõustamine Sillamäe ja Tallinna vahel toimus aastaid, kuid tänaseks on see kahjuks lõpu saanud, kuna Sillamäe Lastekaitse Ühingul pole seal enam sobilikke ruume. 2013. aastal algasid Skype’i teel nõustamised Hiiumaale koostöös Hiiumaa Lastekaitse Ühinguga. Seal kohapeal ühtegi advokaati esialgu polnud, nüüd aga kolis üks advokaat lausa Tallinnast Hiiumaale elama. Seega on nüüd hiidlastel võimalus saada tasuta nõu Kärdlas kohapeal.

 

Mis saab edasi?

Me oleme paneerinud oma järgmise kolme aasta tegevused ja väga hea meel on, et 13 advokaati on andnud oma nõusoleku aastatel 2020-2023 meiega koos nõustamisprojektis jätkata. Kindlasti jätkub nõustamine lisaks Tallinnale ka Hiiumaal.

 

Mis on levinumad küsimused, millega teie poole pöördutakse?

Üks peamine küsimus on elatis ja elatise täitmine, see tähendab, et elatis on välja mõistetud, aga teine pool seda ei täida. See on suur lapse õiguste rikkumine. Lapsel on õigus saada ülalpidamist ja kui üks vanem seda ei tee, siis see võib kujutada suurt ohtu lapse hakkamasaamisele. Meil on Eestis selliseid vanemaid, kes elatise maksmise nõuet ei täida, paraku üle kümne tuhande. Teine suurem teema on suhtluskord ja sellega seonduvad kokkulepped. Ka lahutusega seonduvad mured. Vanemad kipuvad oma lahtusprotsessi käigus ära unustama oma lapsed. Või kasutavad neid teise poole mõjutamiseks. Lapsel on lahkuminekut niigi raske üle elada ja kui teda selles protsessis ei säästeta vaid vastupidi, siis mõjub see lapsele laastavalt. Tihti toimub lapse kuuldes teineteise süüdistamine, mis ei ole samuti lapsele kerge üle elada. Kui lapsele olukorda ei selgitata, võib ta hakata vanemate lahkuminekus ennast süüdistama. Seega peavad vanemad mõistma, et nad ei teeks lahutuse käigus lastele oma tegevusega veelgi rohkem haiget. Lepitusteenus peaks olema üle Eesti kättesaadav.  Samas- aastati on teemad erinevad, mis on väga huvitav. 2017. aastal oli eriliselt palju teemaks isadus ja pöörduti just isaduse tuvastamise küsimusega. Samas on väga oluline, et lapse isa ei jäetaks sünniakti kandmata põhjusel, et teine vanem soovib saada üksikvanema toetust. Selleks, et lapse bioloogiliselt isalt ühel päeval elatist nõudma hakata, on vaja, et isadus oleks tuvastatud.

 

Teemad, millega liidu poole pöördutakse, on väga erinevad. Oleme tänulikud avokaatidele, kes on alates 2010 aastast ka perekonnaõiguslike artiklitega panustanud inimeste õigusteadlikkuse suurendamisesse. Nimelt avaldame Lastekaitse Liidu veebikirjas regulaarselt “Hea nõu lastega peredele“ juriidilisi artikleid, mida tõlgime ka vene keelde. Just venekeelsed juriidilsed artiklid ongi kõige populaarsemad, sest nagu eelnevalt mainisin, ei ole venekeelse õigusaalase info kättesaadavus piisav. Emad-isad, sõltumata oma emakeelest, peavad oma otsuste tegemisel arvestama eeskätt lapse õiguste ja huvidega.

 

Kas nõustamine on ühekordne või jätkub koostöö ka pärast sessiooni?

Konkreetse nõustamise sessiooni ajal saab abivajaja juhiseid, mida teha ja kuidas edasi talitada. Ja see, kuidas kõik edasi läheb, on juba selle inimese kätes, kes nõustamisteenust saab. Me koondame ka tagasisidet nendelt inimestelt, kes siin meil nõustamisel käivad. See on olnud siiani väga hea ja abivajajad on väga rahul. Nagu mitmed abivajajad on tagasisides kirjutanud, on nad saanud lisaks heale nõule tagasi ka oma enesekindluse.

 

Kirjelda seminaride sarja Samal poolel- lapse poolel”

Selleks, et lastekaitsetöötajate õigusalane pädevus tõuseks, alustasime 2013. aastal seminaride sarjaga Samal poolel-lapse poolel.” Koostöös Advokatuuri perekonnaõiguse komisjoniga, mida juhtis tookord ja juhib ka praegu Katrin Orav, panime kokku seminari päevakava, mis puudutas hooldusõigust ja suhtluskorda. Raha meil seminari korraldamiseks ei olnud aga oli väga suur tahe asi ära teha. Ja üldse ma olen arvamusel, et kõik asjad maailmas saab tehtud, kui sul on väga suur tahe. See on kõige alus. Lastekaistetöötajatel on alati olnud vajaka õigusalasest täiendõppest ja nad väga vajasid seda.  Aeg on edasi läinud ja samalaadseid koolitusi pakub nüüd täiendavalt ka juba näiteks Tervise Arengu Instituut.

 

Esimesel koolitusel oli 178 lastekaitsetöötajat üle Eesti ja nii see lahti läkski. Ja tänavu 8. novembril toimus see seminar juba 13. korda. Mis tähendab, et igal aastal on toimunud kaks seminari. Ja seminarid on jätkuvalt lastekaitsetöötajate seas väga populaarsed. Näiteks viimase seminari 150 kohta broneeriti vähem kui 24 tunniga! Iga seminar keskendub konkreetsele teemale, lähtudes eeskätt lastekaitsetöötajate vajadustest. Viimane seminar puudutas lahutust ja selle mõju lapsele. Aga teemadeks on aastate jooksul olnud näiteks ka suhtlusõigus, elatis ja täitemenetlus, tehingud alaealise varaga, alaealised õigusrikkujad, andmekaitse, lapse küsitlemine jne. Teemasid käsitlevad oma rakursi alt eri ametkondade esindajad, et kokku tekiks terviklik arusaam. Oma vaadet avavad erinevate probleemide lahendamisel näiteks advokatuur, sotsiaalkindlustusamet, prokuratuur, kohtunikud, justiitsministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi ametnikud. Olenevalt teemast on kaasatud ka psühholoogid, psühhiaatrid, pereterapeudid, erinevad teenusepakkujad jne. Seminaride eesmärk on pakkuda lastekaitsetöötajatele uus teadmine, oskus või tööriist - see tähendab lastekaitsetöötajaid jõustada.

 

See on väga oluline, sest lastekaitsetöötajate enesekindlus oleneb  muuhulgas sellest, kuidas neisse suhtutakse ja milline on nende kuvand ühiskonnas. Need seminarid annavad lastekaitsetöötajate oskustele lisaks ka enesekindlust ja jõudu juurde. Samuti on oluline, et nad saavad mõtteid vahetada ja õppida tippadvokaatidelt ning teistelt tipp-spetsialistidelt. Mäletan, kuidas üks lastekaitsetöötaja kunagi tagasisides kirjutas, et kui muidu näed advokaati lipsustatuna või ranges kostüümis kohtus või teleri vahendusel, siis sellel seminaril istub ta su kõrval ja on üks meie endi seast, kes mõtleb meiega sarnaselt. Seminarid on advokaate ja lastekaitsetöötajaid lähendanud ning teineteise mõistmine on aasta-aastalt järjest parem. On ju ka seminaride sarja pealkiri „Samal poolel – lapse poolel.

 

Mis on sinu soov lugejatele?

Aastaid tagasi ühes Chicago kirikus isadepäeval peetud kõnes rõhutas tollane senaator, hilisem 44. Ameerika Ühendriikide president Barack Obama: „Ma olen aru saanud, et inimese elu pole kuigi palju väärt, kui ta ei ole valmis andma oma väikest panust selleks, et jätta lastele – meie kõigi lastele – veidi parem maailm.“

 

Globaliseeruvas maailmas ülerahvastatuse, hübriidsõdade ja ökoloogilise kriisi ajajärgul on meil kõigil vaja leida aega, et mõelda sellele, millise maailma me lastele jätame, ja anda oma panus. Nii üksikisikuna, kogukonnana kui ka riigina tervikuna. –  on kirjutanud Helika Saar Inimõiguste aastaraamatus 2016-2017, lapse õiguste peatükis: https://humanrights.ee/materjalid/inimoigused-eestis-2016-2017/lapse-oigused/

 

Eesti liitus ÜRO lapse õiguste konventsiooniga 1991. aastal.

 

Viimased postitused

Ilmunud on emeriitadvokaadi Kaido Pihlaka mälestusteraamat „Külapoisist emeriitadvokaadiks“

17. jaanuar 2020 14:46 Loe edasi

Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kas õigusriik on ohus?“ arutelul ettekanne Eesti Advokatuuri esimehelt Jaanus Tehverilt

12. detsember 2019 16:21 Loe edasi

Helika Saar: “Kui on tahe, siis oleme me kõik võimelised maailma muutma!”

10. detsember 2019 16:43 Loe edasi

EESTI RIIGI ADVOKAADID

5. detsember 2019 11:41 Loe edasi

Karjäärimessilt: Noortel on suur huvi advokaaditöö vastu

1. november 2019 15:06 Loe edasi