Tagasi

Advokaatidest riigimehed

23. aprill 2019 9:39

Asutava kogu avaistung, fotopostkaart. Foto: Rahvusarhiiv

 

14. juunil 2019 tähistab Eesti Advokatuur 100 aasta möödumist, kui asutati 1919 Vannutatud Advokaatide Nõukogu, mille loomisele oli initsiaatoriks advokaat Kaarel (Karl) Parts, kes oli ka Maapäeva ja Asutava Kogu liige ning kes advokaadi ja kutsetegevuse lõpetas asumisega Riigikohtu esimehe ametikohale.

Asutava Kogu 100. aastapäeval pean vajalikuks meenutada ka teisi toonaseid advokaate, kes aktiivselt tegutsesid ühiskonnas ja ka riigis toimuvates murrangulistes oludes, mis algasid revolutsioonidega Venemaal. Nii kandideerisid paljud advokaadid Ülevenemaalise Asutava Kogu liikmetena (Jaan Poska, Jüri Vilms, Otto Strandman, Karl Baar, Ado Birk, Jüri Jaanson, Karl Parts, Jüri Parik). Valituks sellesse Asutavasse Kogusse said advokaadid Jaan Poska ja Jüri Vilms. Kuid see demokraatlikult valitud organ Venemaa riigikorralduse ja seadusandluse edendamiseks sai tegutseda ainult 13 tundi 18.-19. jaanuaril 1918, sest aeti laiali bolševike poolt, kes olid viinud 7. novembril 1917 läbi oktoobrirevolutsiooni ja riigipöörde, kukutas Ajutise Valitsuse.

Samas olid olud ja tingimused muutunud ka Eestimaal. 1917 oli Eesti Maanõukogu (Eestimaa kubermangu ajutine semstvonõukogu) moodustatud linna- ja vallavolikogude esindajatest Eestimaa kubermangu omavalitsusena ja tegutses kuni Asutava Kogu kokkukutsumiseni 1919 (valimised toimusid 5.04.1919). Tähelepanuväärseks faktiks on see asjaolu, et 1917. märtsist oktoobrini oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissariks Jaan Poska. Maanõukogu tuli Eestis kokku 14. juulil 1917 ja tegutses kuni 1919, kusjuures selle esimeesteks olid ka Otto Strandberg, Ado Birk ja Karl Parts. Maanõukogu täidesaatvaks organiks oli Maanõukogu Vanematekogu, mida juhtis 1917-1918 Konstantin Päts. 19. veebruaril 1918 moodustas Vanematekogu Eesti Päästekomitee, millele anti üle kogu riigivõim Eestis. Päästekomitee liikmeteks said advokaadid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja arst Konstantin Konik. Samas Päästekomitee otsustas avaldada Eesti iseseisvuse manifesti (Manifest Eestimaa rahvastele), mille esialgse teksti koostas Juhan Kukk (ei olnud advokaat), kellest sai rahandusminister.

Manifest avaldati 24.veebruaril 1918, kuulutati välja Eesti Vabariik ja Päästekomitee nimetas ametisse Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse, mida asus juhtima Konstantin Päts. Asutava Kogu valimised toimusid 5.-7. aprillil 1919, kusjuures 2019 Eesti maakondades on valimiste tähtpäeva (5. aprill) laialdaselt tähistatud.

Asutavast Kogust sai Eesti rahvaesinduslik institutsioon ja seadusandliku võimu esindaja (Riigikogu eelkäija) tegutsedes 23.aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920, kui tuli kokku juba esimene Riigikogu.

Asutava Kogu eesmärgiks sai iseseisvale Eesti Vabariigile riigina toimimiseks õigusliku aluse loomine, sealhulgas võtta vastu põhiseadus ja ka rahva poolt oodatud maaseadus. Asutav Kogu tuli kokku 23. aprillil 1919 Estonia teatrimajas. Esimeheks valiti August Rei (advokaat) ning moodustati ka uus valitsus, mille juhiks sai Otto Strandman (advokaat).

Asutaval Kogul oli 120 liiget, kellest 25 olid juristid (õigusteadlased). Minule teadaolevatel andmetel olid Asutava Kogu liikmeteks advokaadid Jaan Poska, Otto Strandman, Karl Baars, Jaan Teemant, Jüri Parik, August Rei ja Alma Ostra-Oinas (Anwelt-Ostra). Asutava Kogu esimeheks sai August Rei , I abiesimeheks Lui Olesk (advokaat) ja teiseks abiesimeheks Ado (Aadu) Birk.

Tuleb ka rõhutada, et mitmed meie advokaadid kaasajal olid aktiivsed Eesti iseseisvuse taastamisel. Nendele kolleegidele ja sellele ajajärgule on olulist tähelepanu pööranud vandeadvokaat Aare Tark oma intervjuus advokatuuri blogis 2016 detsembris, kirjeldades advokaatide rolli meie omariikluse taastamisel ning 10. märtsil 2018 ajalehes Postimees artiklis „Eesti riigi advokaadid” nimetades neid tabavalt riigi ämmaemandateks. Lisaks meenutamist vajab paljude advokaatide aktiivne tegevus Eesti iseseisvuse taastamisel erinevates komisjonides, erakondades ja valitsuses.

Nii oli Viljandi advokaat Jüri Rätsep 1990-1992 eesti Vabariigi Ülemnõukogu saadik ning oli ka Eesti Komitee I ja II koosseisus ja selle juhatuse liige ning 1991-1992 Põhiseadusliku Assamblee liige ning oktoobrist kuni augustini 1993 Riigikogu liige, misjärel 11.08.1993 kuni 14.02.2002 riigikohtu kohtunik.

Tallinna advokaat Arvo Junti oli samuti 1990-1992 EV Ülemnõukogu liige, 1992-1999 Riigikogu liige, 1990-1992 Eesti Kongressi saadik ning Eesti Komitee I koosseisu liige. Ei vaja erilist rõhutamist, et need meie kolleegid Ülemnõukogus (parlamendis) hääletasid ja toetasid Eesti iseseisvuse taastamise eest. Kolleegid ka hilisemal perioodil on aktiivselt osalenud meie riigi õigussüsteemi arendamisel ja kindlustamisel.

Tartu advokaat Uno Lõhmus sai Riigikohtu esimeheks 1998-2004 ning seejärel Euroopa Liidu kohtu kohtunikuks 2004-2013.

Tallinna advokaat Märt Rask oli Riigikohtu esimees 2004-2013 ning 1995-1996 siseminister ja1999-2003 justiitsminister.

Tallinna advokaat Jüri Raidla on olnud 1990-1992 justiitsminister, 1991-1992 Põhiseaduse Assamblee ekspertkomisjoni juht ning 1997-1999 selle komisjoni liige.

Tartu advokaat Paul Varul on olnud justiitsminister 1995-1999.

Pean vajalikuks siinkohal rõhutada, et kogu eelpool avaldatu põhineb avalikkusele avaldatud andmestikele, puudub minupoolne põhjalikum analüüs ning vabandan võimalike ebatäpsuste eest, kuid samas on oluline alla kriipsutada, et 23. aprill 1919 omab olulist tähendust mitte ainult advokaatidele, vaid kogu Eesti juristkonnale.

 

Kaido Pihlakas
emeriitadvokaat

Viimased postitused

Karjäärimessilt: Noortel on suur huvi advokaaditöö vastu

1. november 2019 15:06 Loe edasi

Advokatuur kohtus president Kersti Kaljulaidiga

29. mai 2019 11:30 Loe edasi

Advokaatidest riigimehed

23. aprill 2019 9:43 Loe edasi

Asutav Kogu 100, advokaat Alma Ostra-Oinas (Anwelt-Ostra)

8. aprill 2019 9:58 Loe edasi

Asutav Kogu 100, naised Asutavas Kogus

4. aprill 2019 16:38 Loe edasi