2006

Välissuhtlus 2006

Eesti Advokatuur osaleb aktiivselt CCBE tegevuses, vastates erinevatele CCBE küsimustikele ning osaledes CCBE alalise komitee ja töögruppide istungitel. Samas osalevad advokatuuri esindajad ainult olulistel koosolekutel, seejuures on advokatuur kasutanud praktikat, kus küsimused arutatakse läbi Soome kolleegidega ja Soome advokatuur on esindanud volituse alusel ka Eesti seisukohti olulistes küsimustes. Lisaks erinevatele CCBE küsimustikele, on Eesti Advokatuur vastanud teiste riikide advokatuuride küsimustele Eesti seadusandluse ja regulatsioonide kohta.

Advokatuuri esindajate koosseis CCBE komiteedes ja töögruppides aruandeperioodil ei muutunud.

Advokatuuri juhatus saab arvukalt kutseid esindajate lähetamiseks mitmesugustele välisriikides toimuvatele üritustele. Arvestades advokatuuri eelarve piiratud võimalusi, on juhatus võtnud seisukoha lähetada esindajad üksnes Eesti Advokatuuri jaoks olulist tähtsust omavatele üritustele.

Eesti Advokatuuri esindasid:

- Ain Alvin 23-25.02.2006.a Viinis Euroopa Advokatuuride Presidentide Konverentsil ning CCBE alalise komitee istungil;
- Ain Alvin 31.03.2006.a Brüsselis CCBE alalise komitee istungil;
- Leon Glikman 19.-20.05.2006.a Portos CCBE plenaaristungil ning distsiplinaarkoostöö töögrupis;
- Kalev Saare 25-27.05.2006.a Kölnis Saksamaa juristide päevadel;
- Andres Aavik 09.06.2006.a Soome advokatuuri aastakoosolekul;
- Jaanus Tehver 16.09.2006.a Frankfurdis konverentsil "Kriminaalmenetluse põhiõigused Euroopas";
- Aivar Pilv 01-02.10.2006.a Londonis Õigusaasta avamisel;
- Andrus Lillo 02-04.11.2006.a Berliinis Rahvusvahelistel Juristide Päevadel.

7.märtsil 2006.a osales advokatuuri juhatuse istungil Euroopa Advokaatide ja Notarite dokumendikeskuse juhataja dr Matthias Kilian. Keskus tegeleb muuhulgas uute Euroopa Liidu liikmesriikide juristikutsete regulatsiooni uurimisega. Juhatuse liikmed vastasid dr Kiliani küsimustele advokaaditegevuse regulatsiooni, statistiliste andmete ja muude Eesti juristide tegevust puudutavate küsimuste kohta. Külaskäigu tulemusena avaldas dr Matthias Kilian artikli Eesti Advokatuuri kohta Saksa õigusajakirjas „WiRO” (1/2007).

6-7.juunil 2006.a käisid advokatuuri esimees Aivar Pilv ja aseesimees Ain Alvin Berliinis Saksamaa Advokatuuris vastukülaskäigul. Ürituse raames toimusid Saksamaa Advokatuuri presidendi ja liidumaade advokatuuride presidentide vastuvõtt ja töönõupidamine. Samuti kohtumine Justiitsministeeriumi esindajatega ja tutvumine kohtukorraldusega ning  advokaadibüroo Nörr Stiefehofer Lutz külastamine. Muuhulgas tutvustati Eesti Advokatuuri esindajatele  Riigipäeva hoonet ja töökorraldust. 
Kohtumise käigus otsustati ühiselt korraldada mais-juunis 2007. aastal Tallinnas rahvusvaheline konverents Euroopa õiguse teemadel.

29.juunil 2006.a kohtusid juhatuse liige Marti Hääl ja kantsler Rein Kiviloo Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi, Läti Vabariigi Justiitsministeeriumi ning Läti Riigi Õigusabi Ameti esindajatega.

25.-26.08.2006.a toimus Kuressaares traditsiooniline Eesti ja Soome advokatuuride vaheline tenniseturniir, mille võitis Soome Advokatuur. Järgmine turniir toimub 2007.a märtsi alguses Helsingis.

27.-28.10.2006.a toimus AIJA (Noorte Advokaatide Rahvusvaheline Assotsiatsioon) konverents Tallinnas.

29.novembril 2006.a kohtus juhatuse liige Marti Hääl Euroopa Komisjoni Inimõiguste Komissaari delegatsiooniga.

Advokatuuriseaduse vastavus direktiivile 98/5/EÜ

2006.a esitas Eesti Advokatuuri assotsieerunud liige CCBE´le kaebuse, et Eesti Advokatuuri tegevus on vastuolus EL direktiiviga 98/5/EÜ ning Euroopa Kohtu otsusega asjas 427/85 Komisjon vs Saksamaa, rikkudes sellega asutamisvabaduse ning võrdse kohtlemise põhimõtteid.

Avaldaja leidis, et advokatuuriseaduse § 67 määratleb assotsieerunud liikme pädevuse mille kohaselt ei tohi assotsieerunud liige esindada klienti kohtus ilma vandeadvokaadita, mis on vastuolus eelpool nimetatud direktiiviga.

Direktiivi art 5 lg 3 kohaselt võib liikmesriik kohustada assotsieerunud liiget kohtus klienti esindama ainult koos kohaliku advokaadiga, kui liikmesriigi menetlusõiguse kohaselt on vastav õigus ainult advokaatidel. Avaldaja hinnangul tuleb seda direktiivi sätet tõlgendada kohtuasja 427/85 Komisjon vs Saksamaa valguses. Nimetatud kohtuasja kohaselt, ei täitnud Saksamaa Euroopa õigust nõudes, et assotsieerunud liige peab töötama koos kohaliku advokaadiga, kui Saksa menetlusõiguse kohaselt ei ole sellist piirangut nagu tohiks klienti esindada ainult advokaat.

Eesti advokatuur leidis oma vastuses kaebusele, et advokatuuriseadus ei ole vastuolus EL direktiiviga 98/5/EÜ ning Euroopa Kohtu otsusega asjas 427/85 Komisjon vs Saksamaa.

Eesti seaduste kohaselt võib tsiviilkohtumenetluses isikut esindada vaid kvalifitseeritud jurist või advokaat ning Riigikohtus võivad esindajaks olla ainult vandeadvokaadid. Halduskohtumenetluses kehtib sama regulatsioon erisusega, et Riigikohtus võib esindajaks olla ka vandeadvokaadi vanemabi. Kriminaalmenetluses on kohtumenetluses kohustuslikuks kaitsjaks üldjuhul advokaat, samuti võib Riigikohtus esindajaks olla vaid advokaat.

Eestis võib kohtus lepinguliseks esindajaks olla ainult juriidilise haridusega isik, seega ainult kas jurist või advokaat. Eesti seaduse kohaselt on ainult vandeadvokaadil täielik iseseisev pädevus, vandeadvokaadi vanemabid ja abid tegutsevad vandeadvokaadi juhendamisel. Seega seab Eesti seadusandlus piiranguid lepingulisele esindajale.

Saksamaa seaduse kohaselt ei tohtinud assotsieerunud liige esindada klienti isegi menetlustes, kus võis esindajaks olla iga mitte-jurist ning koostööd Saksa advokaadiga pidi täpselt tõendama.

Eesti advokatuuriseadusega sätestatud assotsieerunud liikme kohustus teha koostööd vandeadvokaadiga kehtib ainult kohtumenetluses. Seega võib assotsieerunud liige esindada klienti kohtus ilma vandeadvokaadita ning ei ole sätestatud nõudeid koostööle ega selle tõendamisele. Sätte eesmärgiks on, et assotsieerunud liige saaks oma kliente esindada, samal ajal tagades kohase õigusemõistmise.

Lähtudes eeltoodust leidis Eesti Advokatuur, et advokatuuriseaduse § 67 on kooskõlas EL direktiiviga 98/5/EÜ.

CCBE leidis, et etteheited Eesti Advokatuuri tegevusele on põhjendamatud. Eesti Advokatuur ei saa vastutada Eesti seaduste vastavuse eest EL direktiividele ning selle küsimuse peab vajadusel lahendama riik.