2009 a. ülevaade

Osalemine õigusloomes 2009. aastal

Advokatuur esitas 2009. a õigusaktide kohta 13 arvamust. Enamasti esitas advokatuur arvamuse õigusakti eelnõu kohta, kui advokatuuri poole arvamuse andmiseks pöörduti.

Lisaks pöördus advokatuur Justiitsministeeriumi poole ettepanekuga muuta riigi õigusabi seadust seoses riigi õigusabi infosüsteemi kasutuselevõtuga alates 1.01.2010, et tagada menetlejate poolt kõikide taotluste edastamine nimetatud ühtse infosüsteemi kaudu. Koostöös Riigiprokuratuuriga tegi advokatuur Justiitsministeeriumile kriminaalmenetluse seadustiku täiendamiseks ettepanekud, mis puudutavad menetlusdokumentidega tutvumist ja neist koopiate saamist.

Kõige olulisema panuse advokatuuri arvamuste koostamisel on andnud advokatuuri jurist Anu Tingas´e kõrval vandeadvokaadid Jaanus Tehver, Liina Naaber-Kivisoo, Toomas Vaher, Aivar Pilv, Ants Mailend, Paul Varul, Ain Alvin, Marti Hääl, Jüri Leppik ja Andrus Lillo.

Kohtutäituri seaduse eelnõu

Üheks olulisemaks teemaks õigusloomes 2009. a oli kohtutäituri seaduse eelnõu, mis puudutas väga oluliselt ka advokaate. Advokatuur ei toetanud Justiitsministeeriumis valminud kohtutäituri seaduse eelnõud. Esimese kooskõlastusringi järgselt eelnõus tehtud muudatustes ei olnud arvestatud advokatuuri poolt esitatud arvamusega, mistõttu advokatuur esitas Justiitsministeeriumile oma seisukohad eelnõu kohta täiendavalt 27.02.2009. a.

Kohtutäituri seaduse eelnõu Riigikogu õiguskomisjonis menetlusse võtmise ajaks oli Justiitsministeerium advokatuuri märkustega arvestanud vaid osaliselt, märkides põhjenduseks, et ka advokaadid peavad pankrotihaldurina tegutsemiseks olema Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmed ja maksma liikmemaksu. Advokaatide üle teostab järelevalvet advokatuuri aukohus, kuid kui advokaat paneb toime rikkumise tegutsedes pankrotihaldurina, võib koda pöörduda ettepanekuga algatada aukohtumenetlus advokatuuri poole. Järelevalvet teostab ja aukohtumenetluse viib advokaadi suhtes läbi advokatuuri aukohus. Riikliku järelevalve teostamise õigus advokaadi üle, kes tegutseb pankrotihaldurina, säilib justiitsministril. Pankrotimenetlus on avalikes huvides läbi viidav menetlus, haldur määratakse menetlust läbi viima kohtu poolt, seetõttu peab säilima ka riiklik järelevalve. Advokaadil ei ole kohustust tegutseda pankrotihaldurina, see on tema kutsest tulenev võimalus ning kui ta seda kasutab, siis peab ta arvestama, et riik tema tegevuse üle ka järelevalvet teostab.

Advokatuuri juhatus pidas vajalikuks selgitada Riigikogu õiguskomisjonile oma seisukohti ja rõhutada järgmist:

- Advokaadid kuuluvad juba advokaatide kutseühendusse ehk advokatuuri, mis muuhulgas teostab ka järelevalvet nende tegevuse üle. Kahte kutseühendusse, st advokatuuri kõrval ka loodavasse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kotta, kuulumine ei ole otstarbekas ega millegagi põhjendatud.

- Justiitsministril ei tohi olla õigust määrata advokaadile distsiplinaarkaristust, sest see võib kahjustada advokaadi sõltumatust täitevvõimust. Justiitsministri järelevalve võimalused advokatuuri tegevuse üle tänasel kujul on küllaldased. Advokatuuri meelest on piisav, kui justiitsminister järelevalve teostamisel tekkinud kahtluse korral, et advokaadi tegevuses võivad ilmneda distsiplinaarsüüteo tunnused seoses tegutsemisega pankrotihaldurina, taotleb advokatuuri aukohtumenetluse algatamist. Advokaatide (sh pankrotihaldurina tegutsevate advokaatide) üle järelevalve teostamise küsimust arutati advokatuuri ja Justiitsministeeriumi esindajate vahel advokatuuriseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu arutelude käigus. Pooled jõudsid siis kokkuleppele, et eraldi regulatsioon advokaatidest pankrotihaldurite üle järelevalve teostamiseks ei ole vajalik. Kohtutäituri seaduse eelnõu on otseses vastuolus eelnimetatud kokkuleppega.

21.10.2009. a Justiitsministeeriumis toimunud koosolekule olid eelnõule esitatud muudatusettepanekute arutamiseks kutsutud osalema kõik muudatusettepanekute esitajad, et päästa kohtutäituri seaduse eelnõu hääbumine vaidlustesse ja leida võimalusi eelnõu kiireks menetlemiseks Riigikogus.

Advokatuuri esitatud muudatusettepanekute osas otsustati järgmist:
- eelnõust jäeti välja justiitsministri õigus määrata vandeadvokaadile ja vandeadvokaadi vanemabile distsiplinaarkaristust halduri kutsetegevust sätestavatest õigusaktidest tulenevate kohustuste rikkumise eest.
- eelnõusse jäi sisse, et pankrotihaldurina tegutseda soovivad advokaadid peaksid olema koja liikmed ja maksma liikmemaksu.

Riigikogu õiguskomisjonis kiideti Eesti Pankrotihaldurite Koja, ekspertnõukogu maksejõuetusõiguse ja tsiviiltäitetoimkonna, Kohtutäiturite Täiskogu, Eesti Advokatuuri, professor Paul Varul´i ja Justiitsministeeriumi eelnõu kohta tehtud kompromissettepanekud heaks ning eelnõu võeti Riigikogus vastu 09.12.2009 jõustumisega 01.01.2010.

Nimi
Korruptsiooni vastase seaduse eelnõule arvamus.pdf
Lepitusseaduse eelnõu arvamus.pdf
Rahapesu.pdf
TSÜS ja VÕS muutmise seaduse eelnõu.pdf
SMS-laenud õiguskomisjonile.pdf
KrMS muutm seaduse muudatusettepanekud.pdf
Kohtutäituri seaduse eelnõu (462SE)_ õiguskomisjonile.pdf
Advokatuur arvamus_ KrMS muutmise eelnõu.pdf
Advokatuur arvamus väärtegudele ÜKT eelnõu.pdf
Advokatuur arvamus RSS eelnõu.pdf
Advokatuur arvamus kohtutäiturite seaduse eelnõu.pdf
Advokatuur arvamus 10-12-2009 (KrMS).pdf