2008 a. ülevaade

Osalemine õigusloomes 2008

Advokatuur andis 2008.a õigusaktide kohta 25 arvamust. Enamasti esitas advokatuur arvamuse õigusakti eelnõu kohta, kui meie poole arvamuse andmiseks pöörduti.

Lisaks pöördus advokatuur Justiitsministeeriumi poole ettepanekuga muuta äriseadustikku (advokaadi poolt tõstatatud küsimuse tulemusena). Kindlasti tuleb välja tuua hea koostöö Kohtunike Ühinguga, kellega advokatuur on vahetanud infot eelnõudele esitatava arvamuse kohta.

Kõige olulisema panuse advokatuuri arvamuste koostamisel on andnud jurist Marin Vallikivi ning vandeadvokaadid Paul Varul, Aadu Luberg, Jaanus Tehver, Ain Alvin, Marti Hääl, Jüri Leppik, Andrus Lillo, Ants Mailend, Aivar Pilv ja Toomas Vaher.

Advokatuuriseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu

Kõige olulisemaks teemaks õigusloomes 2008.a oli advokatuuriseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lisaks Justiitsministeeriumile pidas advokatuur nimetatud eelnõu osas läbirääkimisi ka õiguskantsleri, Riigikogu õiguskomisjoni ning fraktsioonidega.

Justiitsministeeriumiga peetud läbirääkimiste tulemusel jäid ministeerium ja advokatuur veebruaris 2008.a teatud küsimustes eriarvamusele:
- advokatuur leidis, et aukohtul peab olema õigus otsustada menetluse algatamine, sõltumata sellest, kes aukohtu poole pöördub. Põhjendatud ei ole aukohtu otsustusõiguse piiramine juhul, kui kaebuse esitajaks on justiitsminister või kohus.
- advokatuur leidis, et justiitsminister ei saa astuda juhatuse ja aukohtu asemele hindamaks advokaadi professionaalset tööd õigusabi osutamisel (Justiitsministeerium leidis, et justiitsminister võib seda teha, kui tegemist on riigi õigusabi osutamisega). Advokaadi allutamine subordinatsioonisuhtesse riigi täitevvõimuga küsimustes, mis puudutavad õigusabi osutamise seaduselevastavust, eetilisust või kvaliteeti, on lubamatu advokaadi sõltumatuse rikkumine.
- advokatuur leidis, et advokatuuri juhatus ei saa ümber vaadata kohtulahendeid ega uurija või prokuröri määrusi riigi õigusabi tasu suuruse määramise kohta. Põhiseadusest tulenevalt ei saa Eesti Advokatuuril olla mitte mingisugust õigust revideerida jõustunud kohtulahendeid ega teha ettekirjutusi kohtule, mida ta peab esitama või mida mitte või nõuda jõustunud kohtulahendi täitmisena makstud summade tagastamist. Kohus on erapooletu ja sõltumatu, langetab otsused riigi nimel ning need on kõigile täitmiseks kohustuslikud.
- Advokatuur leidis, et riigi õigusabi seadust tuleb täiendada. Kui isik taotleb seadusega vastuolus oleva huvi kaitset, kui isiku väidetav nõue ei põhine seadusel või kui puudub protsessuaalne võimalus isiku huvide kaitsmiseks, piirdub riigi õigusabi osutamine sellega, et advokaat selgitab nimetatud asjaolusid riigi õigusabi saajale. Kui tavalistel juhtudel oleks kliendi soov saada õigusvastast tulemust aluseks kliendi ülesandest keeldumisele, siis riigi õigusabi puhul tuleb kliendile vastavaid asjaolusid selgitada, mis on ka õigusabi osutamine. Advokatuur leiab, et tuleb täpsemalt sätestada, millal on advokaadil õigus keelduda riigi õigusabi korras ülesande vastuvõtmisest.

Kuid Justiitsministeeriumi poolt Vabariigi Valitsusele esitatud ning Valitsuse poolt Riigikokku saadetud eelnõu erines oluliselt advokatuuri ja Justiitsministeeriumi vahel kokkulepitud versioonist (milles eelpool mainitud küsimustes jäid pooled eriarvamusele). Seetõttu võttis advokatuur 01.09.2008.a tagasi oma kooskõlastuse nimetatud eelnõule.

Advokatuur leidis, et Justiitsministeerium on ekslikult tõlgendanud õiguskantsleri poolt väljendatud seisukohta nimetatud eelnõu suhtes ning põhjendas alusetult sellega eelnõusse sisse viidud muudatusi.

Õiguskantsleri seisukohas oli õigesti viidatud, et eelnõu võib olla vastuolus põhiseadusega. Riik ei saa edasi delegeerida nn riigivõimu olulisi küsimusi ehk avalik-õiguslik juriidilisele isikule ei saa anda haldusväliste isikute õiguste reguleerimise õigusloome pädevust. Samuti on kaheldav riikliku koormise ulatuse kehtestamine avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt.

Nimetatud märkustest tulenevalt lisas Justiitsministeerium eelnõusse sätted, mis laiendavad oluliselt justiitsministri järelevalve pädevust advokatuuri üle. Advokatuur leidis, et justiitsministri järelevalve võimalused advokatuuri tegevuse üle tänasel kujul on küllaldased ning pakutud muudatus rikub jämedalt advokatuuri autonoomiat. Advokatuur peab olema omavalitsuslik ning seda ei tohi mõjutada riigivõimuorganid ega avalikkus. Advokatuur ei saa sellise laiaulatusliku riigi järelevalvega nõustuda.

Advokatuur saatis oma seisukohad täiendavalt 18.09.2008.a Riigikogu fraktsioonidele, õiguskomisjonile ja põhiseaduskomisjonile. Seejärel kohtus juhatus 22.09.2008 Riigikogu fraktsioonide ning õiguskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni esindajatega arutamaks advokatuuriseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmist puudutavaid küsimusi ning informeerimaks parlamendi liikmeid advokatuuri seisukohtadest selles küsimuses, mh seda, miks advokatuur võttis 1. septembril 2008 kirjas õiguskomisjonile tagasi oma kooskõlastuse seaduse eelnõule.

Advokatuuri esimees Aivar Pilv, juhatuse liikmed Ants Mailend ja Marti Hääl selgitasid kohtumisel osalejatele, et Riigikogule esitatud advokatuuriseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu versioon erines oluliselt advokatuuri ja Justiitsministeeriumi vahel käesoleva aasta veebruaris kokku lepitust. Eelnõusse on advokatuuriga eelnevalt arutamata lisatud sätteid, mis laiendaksid oluliselt justiitsministri järelevalve pädevust advokatuuri üle ning seda ei saa aktsepteerida. Justiitsministri järelevalvevõimalused advokatuuri tegevuse üle on juba küllaldased ning pakutud muudatused rikuvad jämedalt advokatuuri autonoomiat, samuti advokaadi ning aukohtu sõltumatust.

24.10.2008.a kohtusid advokatuuri esimees Aivar Pilv ja juhatuse liige Toomas Vaher Justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavikuga arutamaks advokatuuriseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise eelnõud.

Kohtumisel Justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavikuga esitasid mõlemad pooled ettepanekuid kompromissi saavutamiseks.

06.11.2008.a kohtus advokatuuri esimees Aivar Pilv justiitsminister Rein Lang´i ja Riigikohtu esimees Märt Raskiga. Kohtumisel arutati samuti advokatuuriseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõuga seotud küsimusi.

Seoses sellega, et ilmselgelt oleks nimetatud eelnõu Riigikogus vastu võetud olenemata advokatuuri arvamusest, leidis juhatus, et tuleb esitada Justiitsministeeriumiga koos kompromissettepanek õiguskomisjonile eelnõu muutmiseks, millega jäeti eelnõust välja mitmed problemaatilised punktid:
- Eelnõust jäeti välja, et advokatuuri tegevuse üle teostab järelevalvet justiitsminister.
- Eelnõust jäeti välja, et justiitsminister võib taotleda aukohtumenetluse algatamist, kui on tekkinud kahtlus, et advokaadi tegevuses võivad ilmneda distsiplinaarsüüteo tunnused seoses riigi õigusabi korraldamisega.
- Eelnõust jäeti välja distsiplinaarvastutus advokatuuriorgani liikme kohustuste rikkumise eest.
- Eelnõust jäeti välja, et justiitsminister võib küsida advokaadilt riigi õigusabi saaja poolt esitatud kaebuses toodud asjaolude kohta selgitusi.

Eelpoolnimetatud kompromissettepanekuga ei nõustunud juhatuse liikmed Marti Hääl, Jüri Leppik ja Ants Mailend.

Riigikogu õiguskomisjonis kiideti advokatuuri ja Justiitsministeeriumi eelnõu kohta tehtud kompromissettepanekud heaks ning eelnõu võeti Riigikogus vastu 03.12.2008 ning see jõustub 01.01.2010.

Riigi õigusabi ülesannete jaotamiseks näeb eelnõu ette nn dispetšerteenistuse, mille korraldamine on advokatuuri ülesanne. Riigi õigusabi tasumäärade kehtestamine antakse advokatuuri pädevusse.

Juristi kutseeksami seaduse eelnõu

Justiitsministeerium saatis advokatuurile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks juristi kutseeksami seaduse eelnõu projekti. Nimetatud projektile ei olnud lisatud seletuskirja ega selgitust, miks selline regulatsioon on vajalik.

Juristi kutseeksami seaduse eelnõus reguleeritakse kahte teemat: ühtse juristi kutseeksami kehtestamine ning õiguselukutsete vaheline liikumine. Advokatuur leidis, et õiguselukutsete vahelist liikumist tuleb kindlasti lihtsustada, kuid ühtse juristieksami kehtestamine ei ole põhjendatud. Seetõttu ei toetanud advokatuur juristi kutseeksami seaduse eelnõud.

Advokatuur leiab, et kutseorganisatsioonid on taganud reguleeritud kutsealade kõrge professionaalse taseme, sõltumata hariduse kvaliteedist. On selge, et reguleeritud õiguselukutsete vahel tuleb kaotada kunstlikud takistused ning nende vahelist liikumist soodustada. Advokatuur tõstatas selle küsimuse juba riigi õigusabi seaduse eelnõu arutamisel Riigikogu õiguskomisjonis ning esimese sammuna lisati advokatuuriseadusesse, et riigikohtunik võib saada vandeadvokaadiks ilma eksamita.

Eelnõuga vähendatakse kutseorganisatsioonide ja ülikoolide autonoomiat ning näidatakse usaldamatust oma ala praktikute ja akadeemikute suhtes. Senised eksamid on teeninud eelkõige kahte eesmärki – kontrollida isiku teadmisi ning valida välja just sellele kutsealale parimate teadmiste ja oskustega isik. Ka edaspidi peaks olema võimalik valida just teatud kutsealale parimate teadmiste ja oskustega isik.

Kindlasti ei saa nõustuda sellega, et vandeadvokaadi abiks peab advokatuur vastu võtma iga isiku, kes on sooritanud juristi kutseeksami. Analoogselt vandeadvokaadi vanemabile ja vandeadvokaadile tuleb lisada ka vandeadvokaadi abi puhul õigus kontrollida kutsenimetuse taotleja isikuomadusi, kutseoskusi ning advokatuuri ja advokaadi kutset reguleerivate normide ja tavade ning aukohtu praktika tundmist.

Kõikide teiste reguleeritud õiguselukutsete puhul (kohtunikud, notarid, prokurörid) korraldatakse vabade ametikohtade täitmiseks konkurss, kus valitakse välja sobivaim kandidaat. Advokatuuri astumiseks aga konkurssi ei korraldata ning advokatuuril ei ole enam mingit võimalust kontrollida isiku sobivust (praegu on kõikidel advokaadieksamitel üheks küsimuseks advokatuuri või advokaadi elukutset puudutav küsimus, lisaks kirjutab advokatuuri astuja essee), vaid vastu tuleb võtta iga isik, kes on sooritanud juristi kutseeksami. Lisaks tuleb arvestada sellega, et lähiajal vabaneb väga vähe kohtunike, notarite ja prokuröride kohti.

Seadusandja eesmärgiks ei peaks olema juristieksami sooritanud isikute, kes ei ole saanud asuda tööle nende poolt soovitud konkursi korras täidetaval ametikohal, asetamine olukorda, kus reguleeritud elukutsetest on tal võimalik tegutseda ainult advokaadina, sest teistel reguleeritud kutsealadel vabad töökohad puuduvad.

Advokatuuril kui omavalitsuslikul kutseorganisatsioonil peab olema õigus otsustada isiku oma liikmeks vastuvõtmise üle. Advokaate ühendava organisatsiooni omavalitsuslikkuse põhimõte tuleneb demokraatliku õigusriigi põhimõttest ning on sätestatud mitmetes rahvusvahelistes dokumentides (nt Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus nr 21 (2000) liikmesriikidele advokaadi elukutse sõltumatuse kohta).

Justiitsministeerium on väljendanud arvamust, et praegune eksamite süsteem on ebaülevaatlik, killustatud ja arusaamatu. Advokatuur sellega ei nõustu. Praegune süsteem on loogiline, eesmärgiks on välja valida konkreetsesse ametisse sobivad isikud. Eksamikomisjonides on oma ala eksperdid, sh teiste õiguselukutsete esindajad.

Advokatuur on valmis tunnustama teiste õiguselukutsete eksameid, selleks ei ole vaja luua eraldi juristi kutseeksamit. Võimalik oleks kutsekvalifikatsioonide ühtlustamine erinevates kutseorganisatsioonides.

Kokkuvõtvalt leidis advokatuur, et eksamineerimine tuleb jätta kutseorganisatsioonidele, muutes õiguselukutsete vahelise liikumise lihtsamaks. Ka õiguselukutsete vahelise liikumise lihtsustamisel peab olema kutseorganisatsioonil võimalus isiku sobivust hinnata.

Kohtutäituri seaduse eelnõu

Justiitsministeeriumis valmis kohtutäituri seaduse eelnõu, mida Justiitsministeerium advokatuurile arvamuse avaldamiseks ei saatnud. Kohtutäituri seaduse eelnõu puudutab aga väga oluliselt ka advokaate. Seetõttu leidis juhatus, et advokatuur peab Justiitsministeeriumile esitama oma arvamuse eelnõu kohta.

Juhatus leidis, et advokaadid ei saa kuuluda loodavasse kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kotta, sest nad kuuluvad juba advokaatide kutseühendusse ehk advokatuuri.

Kindlasti ei saa nõustuda sellega, et pankrotihaldurina tegutsevad advokaadid alluksid koja aukohtule. Advokaadid advokatuuri liikmetena alluvad advokatuuri aukohtule ning nende allutamine lisaks veel ühele aukohtule on põhjendamatu ja segadust tekitav ning see ei ole kooskõlas advokaadi sõltumatuse põhimõttega.

Justiitsministril ei tohi olla õigust määrata advokaadile distsiplinaarkaristus, sest see võib kahjustada advokaadi sõltumatust täitevvõimust.

Üldtunnustatud põhimõtete kohaselt peab advokaat olema kliente nõustades ja esindades sõltumatu nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka intellektuaalselt. See tähendab, et advokaat peab olema sõltumatu riigist ning muudest olulistest mõjutajatest. Advokaadi vaba õiguselukutse liikmesus ning sellest liikmesusest tulenevad eetikanõuded aitavad sõltumatust säilitada ning advokatuuridel on täita oluline roll advokaadi sõltumatuse tagamisel. Elukutse omavalitsuslikkust peetakse oluliseks teguriks advokaadi sõltumatuse tagamisel [CCBE charter of core principles of the European legal profession].

Riigid peavad võtma kasutusele kõik vajalikud meetmed, et tagada ja edendada advokaadi elukutse sõltumatust riigivõimust ja avalikkusest. Advokaatidel peab olema võimalik luua ja ühineda kutseorganisatsioonidega kohalikul, riiklikul ning rahvusvahelisel tasandil, millede ülesandeks on kutsealaste standardite tugevdamine ning advokaatide sõltumatuse ja huvide tagamine.

Advokatuurid või muud advokaatide kutseühendused peavad olema omavalitsuslikud ning riigist ja avalikkusest sõltumatud. Riigid peavad austama advokatuuride või muude advokaatide kutseühenduste rolli oma liikmete kaitsmisel igasuguste piirangute ja rikkumiste eest ning nende sõltumatuse tagamisel. Advokatuurid või muud advokaatide kutseühendused vastutavad advokaatide distsiplinaarasjade menetlemise eest [Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus nr (2000)21 liikmesriikidele advokaadi elukutse sõltumatuse kohta].

Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu (CCBE) on veendunud, et ainult eneseregulatsiooni õigus tagab advokaatide sõltumatuse riigist ja ilma sõltumatuse tagamiseta on advokaatidel võimatu oma ametialast ja õiguslikku rolli täita.

Advokaatide (sh pankrotihaldurina tegutsevate advokaatide) üle järelevalve teostamise küsimust arutati advokatuuri ja Justiitsministeeriumi esindajate vahel advokatuuriseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu arutelude käigus. Pooled jõudsid siis kokkuleppele, et eraldi regulatsioon advokaatidest pankrotihaldurite üle järelevalve teostamiseks ei ole vajalik.

Kohtutäituri seaduse eelnõu on põhjendatud vaid nende pankrotihaldurite suhtes, kes ei ole advokaadid, sest advokaatide osas on vastav regulatsioon olemas. Lisaks on oluline välja tuua, et kahte kutseühendusse kuulumine tähendab advokaatidele ka kahte liikmemaksu.

Eeltoodud põhjustel ei toetanud Eesti advokatuur kohtutäituri seaduse eelnõud.
 

Nimi
Korruptsiooni vastase seaduse eeln.pdf
Lepitusseaduse eelnõu.pdf
TsS ja Võlgaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu.pdf
Arvamus kohtute seaduse eelnõu kohta.pdf
Juristi kutseeksami seadus kirja projekt.pdf
KarS, KrMS ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu.pdf
KarS muutmine _riigivastased kt-d_.pdf
KrMS muutm eelnou 17-11-2008.pdf
Kohtus riigi lepingulise esindamise kord.pdf
Saneerimisseaduse eelnõu.pdf
Äriseadustiku ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu.pdf
KrMS muutmine (katkematus) 15.01.08.pdf
Arvamus AdvS ja RÕS muutmise kohta.pdf
Pöördumine RK põhiseaduskomisjoni poole.pdf
KarS (rahapesu ettevaatamatusest).pdf