2007 a. ülevaade

Osalemine õigusloomes 2007

Advokatuur andis 2007. a õigusaktide kohta 24 arvamust. Enamasti esitas advokatuur arvamuse õigusakti eelnõude kohta, mille osas meie poole arvamuse andmiseks pöörduti. Lisaks pöördus advokatuur Siseministeeriumi poole ettepanekuga täiendada abipolitseiniku seadust (advokaadi poolt tõstatatud küsimuse tulemusena) ning Riigikogu majanduskomisjoni poole seoses elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõuga (CCBE juhtis kõikide oma liikmete tähelepanu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2006/24/EÜ ülevõtmisel tuleb arvestada advokaatide kutsesaladusega). Siseministeerium leidis, et advokatuuri ettepanek on põhjendatud ning lubas abipolitseiniku seadust täiendada. Riigikogu majanduskomisjon leidis, et advokaate puudutavat aspekti tuleb arutada elektroonilise side seadusest eraldi ning et seda peaks tegema Justiitsministeerium.

Järgnevalt mõningatest tähelepanuväärivamatest arengutest.

Eesti Advokatuur on järjepidevalt rõhutanud, kui oluline on kaasata advokatuuri kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut ja kutseühendust teda puudutavate eelnõude väljatöötamisse võimalikult varakult. Kahjuks jätkab Justiitsministeerium praktikat, kus advokatuur “kaasatakse” eelnõude arutellu pigem võimalikult hilja (kui eelnõu on juba avalik dokument) ning kaasamine mõistliku aja jooksul on muutunud järjest enam erandiks, mitte heaks tavaks.

Parim näide advokatuuri teadlikust eiramisest on tema tegevuse põhimõtteid ja tulevikku puudutav kontseptsioon, millest advokatuur sai teada alles peale seda, kui Justiitsministeerium oli selle esitanud Vabariigi Valitsusele ja viimane selle heaks kiitnud. Seejuures olid advokatuuri tulevikku puudutavad küsimused lisatud nn ühtse juristi eksami kontseptsiooni ilmse eesmärgiga selle raames teha olulisi ja põhimõttelisi muudatusi advokatuuri ja advokaadi tegutsemise põhimõtetes. Seejuures oli nimetatud kontseptsioonis esitatud advokatuuri senise tegevuse kohta moonutatud ja tegelikkusele mittevastavaid fakte ja asjaolusid, mis lõid ka Vabariigi Valitsusele moonutatud ettekujutuse tegelikust olukorrast. Eesti Advokatuuri initsiatiivil on nii advokatuuriseaduse kui ka riigi õigusabi seaduse muutmise eelnõude osas alustatud sisuliste küsimuste ühist arutelu, mis on senini taganud küsimuste tasakaalustatud arutelu. Aasta lõpu seisuga on advokatuuriseaduse muutmise eelnõu ja tulevikku puudutavad küsimused (sh riigi õigusabiga seotud küsimused) eraldatud ühtse juristi eksami kontseptsiooni arutelust ning nende arutamine jätkub 2008. aastal.

Advokatuuri ja advokaatide kutsetegevust puudutavate küsimuste reguleerimist hoopis teise valdkonna seaduste muutmise seaduse eelnõusse on Justiitsministeerium kasutanud ka varem. Kuid hiljuti lisati notarite infosüsteemi ja õigusregistritega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõusse advokatuuriseaduse § 571 ehk advokaadi volituse eelduse sätte kehtetuks tunnistamine. Seda vaatamata asjaolule, et alles mõned aastad tagasi oli just Justiitsministeerium see, kes advokaadi volituste eelduste kehtestamist seaduses põhjendas euroopaliku õiguskorraga.

Eesti Advokatuuri juhatus, olles seisukohal, et advokatuuriseaduse muutmine kõnesoleva eelnõuga ei ole põhjendatud ega asjakohane ning advokaadi volituse eelduse küsimust tuleks arutada iseseisva küsimusena, esitas nimetatud eelnõu kohta Justiitsministeeriumile arvamuse kahel korral. Kuid Justiitsministeerium esitatud märkuste ja seisukohtadega ei arvestanud. Seejärel pöördus advokatuur märgukirjaga Riigikogu õiguskomisjoni poole, kes samuti esitatud märkustega ei arvestanud ega kutsunud advokatuuri esindajaid õiguskomisjoni istungitele, kus nimetatud eelnõu arutati.

Advokatuuri juhatus leidis, et advokaadi volituse eeldamine on põhjendatud ning vajalik ning tagab teatud järjepidevuse õigussuhetes ning õigusselguse avalikkuse jaoks. Advokaatide kui professionaalsete esindajate võrdsustamine volituse tõendamise osas mistahes teise esindajaga oleks vastuolus arenenud riikide praktikaga ning kahjustaks eelkõige õigusabi vajajate huve. Teiste riikide advokaatide ühendustelt saadud teabe kohaselt mitmetes riikides, nagu näiteks Soome, Austria, Norra, Luksemburg, Belgia ja Holland, advokaadi volitust eeldatakse.

Kuigi advokaadi volituse eelduse kaotamine tekitab probleeme ka teistes valdkondades, on kõige suuremaks probleemiks kriminaal- ja väärteomenetlus. Kriminaalmenetluse- ega ka väärteomenetluse seadustikus ei sisaldu advokaadi volituse eeldust analoogselt tsiviilkohtu- ja halduskohtumenetluse seadustikega. Seetõttu võivad menetlusalused isikud jääda väärteo- ja kriminaalmenetluses reaalse kaitseta või saada kaitset põhjendamatu viivitusega. Näiteks, kui on tegemist isiku vabaduse piiramisega, ei saa advokaat asuda koheselt kaitseülesandeid täitma, kuivõrd eelnevalt tuleb vormistada volikiri. Juhul, kui tegemist on kinnipeetavaga, ei ole kaitseülesandeid teostama asuval advokaadil, kui ta soovib kokkusaamist volikirja ja kliendilepingu vormistamiseks, millegagi tõendada, et ta on kinnipeetava kaitsja.

Advokatuuri juhatus pöördus Vabariigi Presidendi poole, leides, et Riigikogu poolt 21.11.2007. a vastuvõetud notarite infosüsteemi ja õigusregistritega seotud seaduste muutmise seaduse jõustumisel saab oluliselt kahjustud isikute õigus kaitsele, mis viib Põhiseaduse § 14 ja 15 toodud põhiõiguste rikkumiseni. Advokatuuri juhatus palus jätta seadus välja kuulutamata ja saata see Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Vabariigi President kuulutas siiski nimetatud seaduse 07.12.2007. a välja ning see jõustus 28.12.2007. a.

Kõige olulisema panuse advokatuuri arvamuste koostamisel on andnud advokatuuri jurist Marin Vallikivi ning vandeadvokaadid Ivo Mahhov, Andres Suik, Jaanus Tehver, Ants Mailend, Jüri Leppik ja Toomas Vaher.

1.1. Muudest olulisematest küsimustest õigusloomes

1.1.1. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu

Kõige olulisem probleem advokatuuri jaoks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõus oli advokaatide allutamine rahapesu andmebüroo järelevalve ja kontrolli alla, mis on põhjendamatu ja lubamatu.

Rahapesu andmebüroole ka advokaatide üle järelevalve teostamise pädevuse andmine hävitab sisuliselt advokaadi ja advokaadibüroode sõltumatuse õigusabi osutamisel ja isikute nõustamisel ning kaitsmisel. Olukord, kus advokaadid ja advokaadibürood sisuliselt allutatakse politsei järelevalvele ja kontrollile, on demokraatlikus riigis vastuvõetamatu ning ennekuulmatu. Selline regulatsioon on vastuolus advokatuuriseaduse § 43 ja § 45 sätestatud tagatistega, mis tulenevad ka menetlusseadustikest.

Teine oluline probleem oli seaduse liiga laiaulatuslik kohaldamine advokaatidele. Oli ka teisi olulisi küsimusi (näiteks dokumentide avaldamise ulatus jmt), milliste üle toimusid läbirääkimised Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõukoja liikmetega, Rahapesu Andmebürooga ja Rahandusministeeriumi kui eelnõu koostajaga.

Advokatuuril õnnestus mitmete radikaalselt advokaatide ja õigusabi vajajate huve kahjustavate sätete eelnõust välja jätmise põhjendamine või nende oluline pehmendamine, sh. saavutati rahapesualaste reeglite järgmise kontrollfunktsiooni andmine advokatuuri juhatusele, väärteo korras advokaatide karistamise väljajätmine ning piirati advokaatidelt dokumentide väljanõudmise ja büroode läbiotsimise võimalusi.

Samuti õnnestus kergendada nõudeid kliendisuhte loomisel vahetu kontaktita. Kuigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu 2007. a detsembris vastuvõetud kujul sisaldab jätkuvalt mitmeid isikuvabadusi ning advokaadi tegevusvabadust piiravaid sätteid, on paraku tegemist üle-euroopalise arenguga ning paljud advokatuuri arvates ebamõistlikult koormavad või piiravad põhimõtted on üle võetud valdkonda puudutavatest direktiividest, mis oli ka põhjuseks mitmete vastuväidete arvestamata jätmisel.

1.1.2. Elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu

Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu (CCBE) küsis oma liikmetelt teavet Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2006/24/EÜ, mis käsitleb üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate tegevusega kaasnevate või nende töödeldud andmete säilitamist ja millega muudetakse direktiivi 2002/58/EÜ ülevõtmise kohta liikmesriigi õigusesse.

CCBE juhtis advokatuuride ja õigusliitude tähelepanu sellele, et nimetatud direktiivi harmoniseerimisel tuleb arvestada sellega, et oleks tagatud advokaadi kutsesaladus.

Eestis võeti direktiiv üle elektroonilise side seaduse muutmise seadusega, mistõttu advokatuur pöördus märgukirjaga Riigikogu majanduskomisjoni poole (kelle menetluses eelnõu oli). Advokatuur juhtis tähelepanu sellele, et nimetatud direktiivi ülevõtmisel tuleb tagada advokaadi kutsesaladus ning säilitatud andmetele võimaldada juurdepääs ainult kohtu eelneval loal.

Lisaks advokatuuriseaduse (AdvS) § 45 lõikele 1, milles sätestatakse advokaadi kutsesaladus, tuleb arvestada ka AdvS § 43 lg 2 ja 3 (teabe konfidentsiaalsus ja puutumatus), § 43 lg 5 (kinnipidamine, läbiotsimine, vahistamine ainult kohtu loal) ning § 45 lg 5 (kutsesaladuse hoidmisest vabastamine kohtu loal esimese astme kuritegude ärahoidmiseks).

Seoses sellega, et advokatuuriseaduse sätted on erinormid jälitustegevuse seaduse ja julgeolekuasutuste seaduse suhtes, tegi advokatuur nimetatud küsimuste lahendamiseks ettepaneku täiendada advokatuuriseaduse §-i 43 lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Advokaadi poolt tööalaselt kasutatavate sidevahendite kohta sideettevõtja poolt elektroonilise side seaduse alusel säilitatud andmeid võib sideettevõtja jälitus- või julgeolekuasutusele esitada ainult halduskohtu loal.”

Lisaks võib advokatuuri hinnangul vajadusel panna advokaatidele kohustuse teatada jälitus- või julgeolekuasutusele enda poolt tööalaselt kasutatavate sidevahendite numbrid, mille osas kõnede pealtkuulamine ning andmete talletamine ja välja andmine võib toimuda üksnes halduskohtu loal.

Riigikogu majanduskomisjon leidis, et advokaate puudutavat aspekti tuleb arutada elektroonilise side seadusest eraldi ning et seda peaks tegema Justiitsministeerium.

1.1.3. Korrakaitseseaduse eelnõu

Justiitsministeerium korrakaitseseaduse eelnõud advokatuurile arvamuse andmiseks ei saatnud, kuid advokatuur esitas oma arvamuse Riigikogu õiguskomisjonile. Advokatuur toetas põhimõtteliselt Riigikogu põhiseaduskomisjoni, Õiguskantsleri, Riigikohtu ning Eesti Kohtunike Ühingu poolt väljendatud seisukohti korrakaitseseaduse eelnõu kohta.

Advokatuuri hinnangul antakse korrakaitseseaduse eelnõuga liiga laialdased õigused korrakaitseorganile, sh sekkuda isikute õigustesse ja vabadustesse. Meetmed peavad olema sätestatud võimalikult selgelt ja täpselt. Peab olema üheselt selge, millal ja mis ulatuses, milline korrakaitseorgan neid võib kohaldada.
Samuti on väga problemaatiline eelnõu 6. peatükk, korrakaitse ülesannete delegeerimine halduslepingu alusel eraõiguslikele isikutele. Advokatuur toetab õiguskantsleri ettepanekut jätta nimetatud peatükk eelnõust välja. Riigi tuumikfunktsioonide delegeerimine erasektorile saab olla ainult erand ning selleks tuleb ette näha eriseaduses piisavalt täpne volitus. Korrakaitseseadus kui üldseadus selleks ei sobi.

Kokkuvõtvalt leidis Eesti Advokatuur, et korrakaitseseaduse eelnõu annab täitevvõimule liiga laiad volitused, mis loob ohu kuritarvitusteks ning pole kooskõlas põhiseadusega.

Nimi
Äriseadustiku muutmine.pdf
KrHS, VangS ja KS muutmise seaduse eelnõu.pdf
RiPS, KarS ja KrMS muutmine II.pdf
Elektroonilise side seaduse eelnõu täiendav sept 2007.pdf
Elektroonilise side seaduse eelnõu.pdf
Ettepanek abipolitseiniku seaduse täiendamiseks.pdf
Advokaadi volitus – õiguskomisjonile.pdf
Rahapesu seaduse eelnõu.pdf
Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu.pdf
ProkS muutmine.pdf
Nn e-notari eelnõu - advokaadi volikiri.pdf
ÄS ja seonduvate seaduste muutmine.pdf
VSS, KarS ja KrMS muutmine.pdf
VV määruse muutmine (advokaatide nimetus).pdf
PärS eelnõu.pdf