2006 a. ülevaade

Osalemine õigusloomes 2006.a

Advokatuur andis 2006.a arvamuse 21 õigusakti kohta. Advokatuuri ettepanekut meid eelnõude väljatöötamise võimalikult varajases staadiumis kaasata ei ole Justiitsministeerium kahjuks eriti arvestanud ning advokatuuri varajane kaasamine on endiselt erand, mitte reegel.

Positiivse näitena võib välja tuua pankrotihaldurite tegevust puudutava seadusandluse muutmise osas Justiitsministeeriumi poolse advokatuuri varajase kaasamise, mis tagab efektiivsema koostöö.

Samas on kahjuks ka negatiivseid näiteid, kus Justiitsministeerium lisab eelnõusse advokatuuri puudutavaid olulisi sätteid siis, kui eelnõu on juba Riigikogu õiguskomisjonis. Eriti negatiivse näitena võib välja tuua riigi õigusabi tasustamise määruse muutmise eelnõu „kooskõlastamist”. Seejuures on riigi õigusabi tasustamise määruse puhul tegemist eelnõuga, mille puhul on riigi õigusabi seaduses otsesõnu pandud justiitsministrile kohustus advokatuuri juhatuse arvamus eelnevalt ära kuulata. Detsembris 2006 oli aga riigi õigusabi tasustamise määruse muutmise eelnõu ministrile allkirjastamiseks antud enne, kui advokatuur oli oma arvamuse jõudnud saata. Seega oli advokatuurilt arvamuse küsimine puhtalt formaalsus.

Kindlasti saab positiivsena välja tuua koostööd Riigikogu õiguskomisjoniga, kes saadab advokatuuri puudutavad eelnõud arvamuse avaldamiseks ka siis, kui advokatuur on eelnõu kooskõlastusringil arvamust avaldanud ning kutsub oluliste eelnõude puhul õiguskomisjoni eelnõu arutamisele ka advokatuuri esindajad. Advokatuuri esindajad on osalenud ka Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungitel.

Advokatuuri juhatuse hinnangul on oluliseks küsimuseks ka eelnõude kooskõlastamise tähtaja küsimus. Riigikogu õiguskomisjoni poolt antav arvamuse avaldamise tähtaeg on oluliselt pikem ministeeriumide poolt antavast tähtajast, mis on tihti ebamõistlikult lühike. Vabariigi Valitsuse reglemendi kohaselt on seaduse eelnõu kooskõlastamise tähtaeg 10 tööpäeva ning määruste puhul on see tähtaeg ainult 5 tööpäeva. Seejuures hakatakse tähtaega lugema hetkest, mil eelnõu e-õigusesse üles pannakse. Erinevalt ministeeriumidest, Eesti Maaomavalitsuste Liidust ja Eesti Linnade Liidust ei saa aga advokatuur meili teel teadet selle kohta, et eelnõu on arvamuse avaldamiseks saadetud ning kuna eelnõu tuleb vaid posti teel, saab advokatuur eelnõu arvamuse avaldamiseks hetkel kui tähtajast on kulunud minimaalselt 1 tööpäev (enamasti 2-3 tööpäeva).

Advokatuuri juhatus on seisukohal, et Vabariigi Valitsuse reglemendis on antud miinimumtähtajad ning vastavalt halduse heale tavale tuleks arvamuse andmiseks anda mõistlik tähtaeg, mille jooksul oleks võimalik asjakohase arvamuse kujundamine. Samuti on riigikantselei välja töötanud kaasamise head tavad, mille kohaselt tuleb huvigrupid kaasata võimalikult varakult ning anda neile piisavalt aega arvamuse avaldamiseks.

Karistusseadustiku muutmine

Eesti advokatuur väljendas tugevat vastuseisu nii kirja teel Riigikogu õiguskomisjonile ja Justiitsministeeriumile, kui ka osaledes Riigikogu õiguskomisjoni istungitel, eelnõule, millega taheti muuta advokaat tema kutsetöö piires ametiisikuks. Peale läbirääkimisi Justiitsministeeriumiga jõuti kompromisslahenduseni KarS § 288 sõnastuse osas, mis 24.01.2007.a ka seadusena Riigikogus vastu võeti.

Lisaks soovis Justiitsministeerium õiguskomisjonis eelnõu menetlemise ajal eelnõusse lisada KarS-i § 3003 (advokaadi poolt kliendi huvide kahjustamine), millega taheti kriminaliseerida advokaadi poolt huvide konfliktis tegutsemine. Eesti Advokatuur vaidles sellele vastu, sest see pole kooskõlas ultima ratio põhimõttega ning on ebaproportsionaalne, sest õigusteenust osutavad lisaks advokaadile ka muud isikud. Advokatuur juhtis Riigikogu õiguskomisjoni ning Justiitsministeeriumi tähelepanu ka sellele, et kehtiv õigus sätestab piisavad meetmed huvide konflikti vältimise kohustuse tagamiseks, mida kinnitab kaudselt asjaolu, et Eesti Advokatuuri aukohtumenetluses on aastatel 1995-2005 olnud ainult 3 distsiplinaarasja, milles advokaati süüdistati huvide konflikti vältimise kohustuse rikkumises. Tänu advokatuuri põhjendatud vastuseisule jäeti nimetatud säte eelnõust välja.

Advokaadi volituse eelduse kaotamine

Justiitsministeerium saatis advokatuurile kooskõlastamiseks notarite infosüsteemi ja õigusregistritega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu, milles sisaldus muuhulgas advokatuuriseaduse § 571 (advokaadi volituse eeldus) kehtetuks tunnistamise säte. Eesti Advokatuur vaidles sellisele seaduse muudatusele vastu nii sisuliselt (advokaatide kui professionaalsete esindajate võrdsustamine volituse tõendamise osas mistahes teise esindajaga oleks vastuolus arenenud riikide praktikaga ja kahjustaks eelkõige õigusabi vajajate huve) kui ka vormiliselt (advokatuuriseaduse muutmine nn e-notari eelnõuga, millel pole seost advokaadi volituse eeldusega).

Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu

Justiitsministeerium palus Eesti Advokatuurilt abi isikuandmete kaitse seaduse rakendamisel ilmnenud probleemide kaardistamisel ning neile lahenduste leidmisel juba enne eelnõu väljatöötamist (23.08.2005.a). Samas ei arvestanud Justiitsministeerium osade advokatuuri märkustega ning ei põhjendanud nendega mittearvestamist ei eelnõu seletuskirjale lisatud märkustega arvestamise tabelis ega ka hiljem, kui advokatuur pöördus uuesti 13.09.2006.a kirjaga Justiitsministeeriumi poole. Seoses sellega, et Justiitsministeerium ei vastanud advokatuuri pöördumisele, esitas advokatuur nimetatud märkused 22.11.2006.a kirjaga Riigikogu põhiseaduskomisjonile. Riigikogu põhiseaduskomisjon kutsus eelnõu arutamisele ka advokatuuri esindajad ning koostöös Justiitsministeeriumiga saavutati kokkulepe, mille kohaselt täiendatakse eelnõuga advokatuuriseaduse § 41 lõiget 1 punktiga 41 nii, et advokaadil on õigus töödelda lepingu või seaduse alusel saadud muu isiku kui kliendi isikuandmeid, sh delikaatseid isikuandmeid, ilma nende isikute nõusolekuta, kui see on vajalik õigusteenuse osutamiseks. Sätte eesmärgiks on sätestada vastava olulise õiguse olemasolu selgesõnaliselt seaduses, et täita lünk kehtivas õiguses.

Kõige olulisema panuse advokatuuri arvamuste koostamisel on andnud jurist Marin Vallikivi ning vandeadvokaadid Jaanus Tehver, Ants Nõmper, Marti Hääl, Ants Mailend, Jüri Leppik ja Toomas Vaher.

Nimi
KarS muutmine täiendav arvamus.pdf
KarS § 288.pdf
Advokaadi volitus.pdf
Riigi õigusabi tasu määruse muutmine.pdf
Advokaat ametiisikuks.pdf
Pankrotihalduri toimiku määruse eelnõu.pdf
RiPS, KarS ja KrMS muutmine.pdf
KarS, KrMS ja ohvriabi seaduse muutmine.pdf
IKS ja AvTS eelnõu.pdf
Elatistoetuse seaduse eelnõu.pdf
KTS, KarS, KrMS, RÕS ja TMS muutmine.pdf
KarS jt seaduste muutmine.pdf
TsKMS muutmine.pdf
IKS eelnõu.pdf
ÄS muutmine.pdf
KarS ja VTMS muutmine.pdf