Hankekord

KINNITATUD
Eesti Advokatuuri juhatuse
03.04.2018 otsusega

 

 

EESTI ADVOKATUURI HANKEKORD

Hankekord on kehtestatud riigihangete seaduse § 9 alusel.

1. Peatükk
Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Hankekord reguleerib riigihangete teostamist eesmärgiga tagada riigihangete läbiviimine kooskõlas õigusaktidega ja määratleda riigihangete teostamisel osalevate töötajate tööjaotus.
(2) Riigihangete planeerimisel ja korraldamisel ning raam- ja hankelepingute sõlmimisel  lähtutakse riigihangete seadusest.
(3) Riigihanget ei või jaotada osadeks eesmärgiga eirata korras ja seaduses sätestatud korda, eriti kui lepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. Funktsionaalselt koos toimivate või sama eesmärgi saavutamiseks vajalike asjade, teenuste või ehitustööde eeldatavad maksumused tuleb summeerida.
(4) Kirjalik leping asjade ostmiseks ning teenuste ja ehitustööde tellimiseks on nõutav alates väikehanke piirmäärast. Leping tuleb kirjalikult sõlmida sõltumata maksumusest juhul, kui poolte ühesuguse arusaama tagamiseks on teenuse osutamise tingimustes ja teenuse kvaliteedis oluline eelnevalt kirjalikult kokku leppida. Lepingu allkirjastab esimees.

§ 2. Vastutav töötaja
(1) Riigihanke eest vastutav töötaja (edaspidi vastutav töötaja) on töötaja, kelle ülesandeks on asja ostmine, teenuse, ideelahenduse või ehitustöö tellimine.
(2) Vastutav töötaja vastutab hankedokumentide (sh väikehanke, lihthanke, sotsiaal- ja eriteenuste ning erandite hanke, riigihanke) koostamise ja hanke läbiviimise eest.
(3) Enne hankemenetluse alustamist peab vastutav töötaja veenduma, kas kavandatav hange on olemas vastava aasta hankeplaanis või kui hange jääb alla lihthanke piirmäära, siis majandusaasta eelarves. Juhul kui hanget hankeplaanis või majandusaasta eelarves kajastatud ei ole, peab vastutav töötaja kooskõlastama hanke esimehe või juhatusega.
(4) Vastutav töötaja lisab kõik hanke läbiviimise käigus loodud dokumendid vastavasse toimikusse.

§ 3. Riigihanke menetluses tehtavad otsused
(1) Hangete korral, mille eeldatav maksumus jääb alla väikehanke piirmäära, otsustab hanke teostamise vastutav töötaja.
(2) Hangete korral, mille eeldatav maksumus võrdub või ületab väikehanke piirmäära, otsustab hanke teostamise kantsler.
(3) Riigihangete läbiviimisel alates riigihanke piirmäärast moodustatakse pakkumuste avamiseks, pakkujate (taotlejate) osalemistingimuste kontrollimiseks, kvalifitseerimiseks või kvalifitseerimata jätmiseks, pakkumuste vastuvõtmiseks või tagasilükkamiseks, pakkumuste hindamiseks, eduka pakkumuse kindlaksmääramiseks juhatuse otsusega vähemalt kolmeliikmeline komisjon. Komisjon teeb otsuseid lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav komisjoni esimehe hääl.

§ 4. Huvide konflikt
(1) Juhul kui hanke eest vastutav töötaja või isik, kes muul moel võib mõjutada selle hanke tulemust, omab otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena, on tegemist huvide konfliktiga ja isikul on keelatud selliste toimingute ja otsuste tegemine.
(2) Vastav isik peab viivitamatult sellise asjaolu ilmnemisel hoiduma konkreetse hankega seoses edaspidisest tegevusest ning teavitama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enda vahetut juhti, kes määrab uue isiku.

§ 5. Hankeplaan
(1) Hankeplaanis tuuakse välja planeeritavad riigihanked, kui:
 1) asjade ostmise ja teenuste tellimise lepingu maksumus ilma käibemaksuta on 30 000 eurot või enam;
 2) ehitustööde lepingu maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või enam;
 3) eriteenuste lepingu maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või enam;
 4) sotsiaalteenuste lepingu maksumus ilma käibemaksuta on 300 000 eurot või enam;
 5) ideekonkursi maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või enam;
 6) teenuste kontsessiooni maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või enam;
 7) ehitustööde kontsessiooni maksumus ilma käibemaksuta on 300 000 eurot või enam;
 8) eriteenuste kontsessiooni maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või enam;
 9) sotsiaalteenuste kontsessiooni maksumus ilma käibemaksuta on 300 000 eurot või enam.
(2) Hankeplaanis nimetatakse riigihanke eseme nimetus, hankemenetluse liik,  riigihanke korraldamise eeldatav aeg, hankelepingu eeldatav maksumus, lepingu täitmise eeldatav aeg ja riigihanke eest vastutav töötaja.
(3) Juhul kui advokatuur osaleb ühishankes ja/või hankega seotud toimingute tegemiseks volitatakse teist hankijat või isikut, tuleb selle kohta teha hankeplaani projekti märge. Märkes tuleb põhjendada ühishankes osalemist ja/või hankega seotud toimingute tegemiseks teise hankija või isiku volitamist, samuti sellega kaasnevaid kulusid.
(4) Hankeplaani kinnitab juhatus nelja nädala jooksul pärast seda, kui üldkogu on kinnitanud uue majandusaasta eelarve.
(5) Hankeplaan avalikustatakse advokatuuri veebilehel www.advokatuur.ee.

2. Peatükk
Väikehange ja hange alla väikehanke piirmäära

§ 6. Väikehange
(1) Väikehange on riigihange, mille hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on:
1) asjade ostmisel, teenuste ja ideelahenduste tellimisel alates 10 000 eurost kuid väiksem kui 30 000 eurot;
2) ehitustööde puhul alates 10 000 eurost, kuid väiksem kui 60 000 eurot.
(2) Väikehanke läbiviimisel tuleb järgida järgmisi reegleid:
1) tagatakse RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetest kinnipidamine;
2) konkurentsi olemasolu korral teeb vastutav isik ettepaneku pakkumuse esitamiseks vähemalt kolmele potentsiaalsele pakkujale;
3) hankeprotsess dokumenteeritakse ja säilitatakse dokumendihaldussüsteemis (säilitatakse  esitatud pakkumused, sõlmitud leping ning vastutava isiku koostatud memo või muus vormis asjakohane info konkreetse pakkumuse valiku kohta või põhjendus, miks erinevaid võrreldavaid pakkumusi ei võetud).

§ 7. Hange alla väikehanke piirmäära
Asjade ostmisel, teenuste, ideelahenduste ja ehitustööde tellimisel eeldatava maksumusega alla 10 000 euro käibemaksuta võib pakkumusi võtta suuliselt, kohaldades RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid selliselt, et hanke korraldamisel kaasneks advokatuurile võimalikult väike halduskoormus ning aja- ja rahakulu.

3. Peatükk
Hangete piirmäärad

§ 8. Lihthange, sotsiaal- ja eriteenuste tellimine (RHS § 125 ja §  126)
(1) Lihthanke korraldamise piirmäärad  (RHS § 14 lg 1 alusel) on asjade ostmise ja teenuste tellimise korral 30 000 eurot kuni 59 999 eurot, ehitustööde korral 60 000 eurot kuni 149 999 eurot ja teenuste kontsessioonide korral 60 000 eurot kuni 299 999 eurot.
(2) Sotsiaal- ja eriteenuste riigihangete piirmäärad (RHS § 14 lg-ed 2 ja 3 alusel ) on eriteenuste ja  eriteenuste kontsessioonilepingute korral 60 000 eurot ning sotsiaalteenuste ja sotsiaalteenuste kontsessioonilepingute korral 300 000 eurot. Sotsiaal- ja eriteenuste rahvusvaheline piirmäär on 750 000 eurot.

§ 9. Riigihanke läbiviimine
Eesti siseriiklikud riigihanke piirmäärad (RHS § 14 lg 2 alusel) on asjade ostmise ja teenuste tellimise ning ideekonkursi korral 60 000 eurot, ehitustööde korral 150 000 ja ehitustööde ja teenuste kontsessioonide korral 300 000 eurot.

§ 10. Erandid (RHS § 11)
Riigihangete seaduse §-s 11 nimetatud erandite esinemise korral otsustab hanke teostamise kantsler juhul, kui lepingu eeldatav maksumus käibemaksuta võrdub või ületab 10 000 eurot. Otsuses nimetatakse ära hanke eest vastutav töötaja (korraldab lepingu eseme kirjelduse koostamise, lepingu projekti ettevalmistamise ja kooskõlastamise, lepingu täitmise kontrollimise). Otsused pakkumuse vastavaks tunnistamise või pakkumuse tagasilükkamise, eduka pakkumuse kinnitamise kohta teeb esimees või juhatus.

4. Peatükk
Järelevalve

§ 11. Järelevalve
(1) Pärast hankelepingu allkirjastamist jätkab hankelepingu nõuetekohase täitmise jälgimist vastutav töötaja, kui hankelepingus ei ole sätestatud teist isikut nende toimingute tegemiseks. Vastutav töötaja või lepingus sätestatud isik jälgib lepingu tähtaegadest kinnipidamist, üleantavate asjade kogust ja kvaliteeti, pretensioonide esitamise tähtaegsust, vigade tekkimist, garantii kehtivuse ajal pretensioonide esitamist jms.
(2) Järelevalvet nõuetekohase riigihangete hankedokumentatsiooni üle kuni lepingu sõlmimiseni teostab kantsler, kes peab hankedokumentatsiooni, sh lepingud, alates väikehanke piirmäärast enne allkirjastamist kooskõlastama.
(3) Raamatupidaja kontrollib kuludokumendi saamisel, kas ostude puhul maksumusega alates 10 000 eurost on dokumendihaldussüsteemis vastava asja/teenuse/ideelahenduse või ehitustöö ostmise aluseks allkirjastatud leping. Raamatupidaja ei tasu esitatud arvet enne, kui lepingujärgsed tingimused summa väljamaksmiseks on täidetud.