Ülevaade ja kokkuvõtted

 

Aastaaruanded

 

2020. aastal esitati Eesti Advokatuuri aukohtule kolm lepitusavaldust. Peamised etteheited seisnesid selles, et klient ei olnud rahul õigusabi kvaliteediga ning soovis õigusabi eest tasutud raha osalist või täielikku tagastamist.

Üks lepitusmenetlus lõpetati tarbijavaidluste lahendamise korra § 8 lg 1 p 1 alusel. Advokatuuri aukohus advokaadi tegevuses minetusi ei tuvastanud ning advokaat ei pidanud võimalikuks vaidluse lahendamist kokkuleppega.

Kaks lepitusmenetlust jätkuvad 2021. aastal.

 

2019. aastal esitati Eesti Advokatuuri aukohtule üks lepitusavaldus. Klient ei olnud rahul õigusabi kvaliteediga ning soovis õigusabi eest tasutud raha tagastamist. Lepitusmenetlus lõppes pooltevahelise kokkuleppega, mille kohaselt tagastas advokaat kliendile õigusabi eest tasutud raha.

 

2018. aastal ei esitatud Eesti Advokatuuri aukohtule ühtegi avaldust tarbijavaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. 

 

 

Aukohtu otsused

 

09.07.2020

 

Tarbija esitas advokatuuri aukohtule kaebuse tarbijaga sõlmitud kliendilepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks. Tarbija soovib, et advokaat tagastaks talle õigusabi teenuse eest makstud summad ja tühistaks ülejäänud arved.

 

Tarbijaga sõlmitud kliendilepingust tulenevaid kaebusi lahendatakse vastavalt AdvS § 15 lg-le 11 lepitusmenetluse korras. Vastavalt tarbijavaidluste lahendamise korra § 3 lg-le 3 küsis advokatuur advokaadi seisukohta nimetatud vaidluse kokkuleppega lahendamise võimalikkuse kohta. Samuti algatas aukohus advokaadi suhtes aukohtumenetluse, kuna tarbija oli esitanud kaebuses etteheiteid advokaadi tegevusele ka kutse-eetilisest aspektist.

 

Tarbija heidab advokaadile ette, et advokaat esitas õigusabi teenuse eest arveid suurema tunnitasuga, kui esialgselt kokku lepitud, ei ole sõlminud tarbijaga kliendilepingut ning märkis avaldusse kahjunõude summa tarbijaga kooskõlastamata, mis muuhulgas oli ka ebaproportsionaalne, arvestades advokaadi esitatud arveid avalduse koostamise eest. Samuti leiab tarbija, et advokaadi koostatud menetlusdokumendid olid ebatäpsed, vigased ja ebaeetilised ning et advokaat on nõuete koostamisega ebamõistlikult kaua venitanud. Tarbijale jäi mulje, et advokaat ei tegutse mitte kliendi huvides, vaid tasu saamise eesmärgil. Tarbija etteheited on kvalifitseeritavad eetikakoodeksi § 8 lg 1, § 14 lg-te 2, 3 ja 4, § 17 lg 1 ning AdvS § 55 lg 4 rikkumisena

 

Aukohus, tutvunud kaebuse ja advokaadi selgitustega ning kuulanud advokaadi aukohtu istungil suuliselt ära, ei tuvastanud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Advokaadi suuliste selgituste kohaselt ei ole ta kokkulepitust suurema tunnitasuga arveid esitanud. Kuigi esialgselt kliendile esitatud arvel oli arvestatud tunnitasu tõepoolest suurem, kui portaali easyfindlawyer.ee kaudu kokku lepitud, siis pärast kliendi poolt sellele tähelepanu juhtimist see viga parandati. Seega ei ole advokaadibüroo esitanud kokkulepitust suurema tunnitasuga arveid. Samuti ei ole asjakohane tarbija etteheide kliendilepingu puudumise osas. Advokaadi kinnitusel on nõudekirjade koostamine toimunud suulise kliendilepingu alusel ning kliendisuhte olemasolu kinnitab ka tarbija.

 

Aukohtu hinnangul puudub ka alus väita, et advokaat oleks nõuete koostamisega põhjendamatult viivitanud, osutanud asjatundmatut õigusabi või muul moel kahjustanud kliendi huve. Advokaadi suuliste selgituste kohaselt olid nõudekirjad sisuliselt valmis juba 12.02.2020. Pärast seda on advokaat neid kaks korda vastavalt kliendi ettepanekutele täiendanud ning need on välja saatmiseks valmis, kuid kuna tarbija ei ole advokaadile andnud allkirjastatud volitust, ei ole advokaat saanud nõudeid välja saata. Seega ei ole dokumentide välja saatmise viibimine advokaadile etteheidetav.

 

Samuti ei tuvastanud aukohus, et advokaadi poolt osutatud õigusabi oleks olnud asjatundmatu. Aukohtu hinnangul ei saa eeltoodut järeldada ka asjaolust, et klient advokaadi esialgse menetlusdokumendiga ei nõustunud ning on palunud teha dokumentidesse rohkelt muudatusettepanekuid.

 

Advokaadi suuliste selgituste kohaselt pidas ta asjaolusid arvestades põhjendatuks kahjunõude summaks 1000 eurot. Nii ta ka esialgsesse nõudekirja projekti märkis. Kuna klient sellega rahul ei olnud, tegi advokaat nõudekirja vastavad parandused. Seega ei ole õige ka tarbija väide, et advokaat ei ole tarbijaga kahjunõude suurust kooskõlastanud. Lisaks on advokaat arvestanud kõikide muude kliendi soovide ja muudatusettepanekutega.

 

Kokkuvõtvalt leiab aukohus, et advokaat on arvestanud nõudekirjade koostamisel kliendi soove ning viinud kliendi muudatusettepanekud dokumentidesse sisse. Nõudekirjade välja saatmine seisab tarbija, mitte advokaadi taga. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastanud aukohus advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid ning lõpetab aukohtumenetluse karistust määramata.

 

Kuivõrd advokaat ei pea vaidluse lahendamist kokkuleppega võimalikuks, lõpetab aukohus tarbijavaidluste lahendamise korra § 8 lg 1 p 1 alusel lepitusmenetluse. Kui tarbija advokaadi esitatud arvetega ei nõustu, on tal nende vaidlustamiseks õigus pöörduda  maakohtu poole.

 

 

19.12.2019

 

Tarbija pöördus Eesti Advokatuuri kodukorra § 60 lg 2 alusel Eesti Advokatuuri aukohtu poole avaldusega lepitusmenetluse algatamiseks tarbijaga sõlmitud kliendilepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks.

 

Aukohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ning kuulanud advokaadi aukohtu istungil ära, leidis, et advokaadil tuleb tarbija poolt advokaadile makstud konsultatsioonitasu tagastada ning tegi 29.11.2019 pooltele ettepaneku selles osas kokkuleppe sõlmimiseks.

 

Pooled allkirjastasid kokkuleppe 12.12.2019. Kokkuleppe kohaselt kohustus advokaat tagastama tarbijale viimase poolt konsultatsiooniteenuse eest makstud tasu.