Advokaadieksamist

ADVOKAADIEKSAMI EESMÄRK

Advokaadieksami eesmärgiks on selgitada, kas eksamineeritava teoreetilised teadmised ning oskused teadmisi advokaaditegevuses kasutada vastavad sõltuvalt eksami liigist vandeadvokaadi abile või vandeadvokaadile esitatavatele tavapärastele nõuetele. Advokaadieksami eesmärgiks on samuti selgitada, kas advokatuuri astuja isiksuseomadused on advokaaditegevuseks sobivad.

Vandeadvokaadi abi eksamil hinnatakse eksamineeritava teoreetilisi teadmisi lähtuvalt Eestis akrediteeritud kõrgkoolide õigusteaduskondade õppekavast magistrikraadi omandamiseks.

Vandeadvokaadi eksamil hinnatakse eksamineeritava teadmisi ning oskusi neid teadmisi advokaaditegevuses kasutada lähtuvalt advokaadile esitatavatest kõrgeimatest nõuetest. Vandeadvokaat peab tundma seadusandlust ja kohtupraktikat, olema võimeline osutama kvaliteetset õigusabi ka keerukates õiguslikes vaidlustes, omama põhjalikke teoreetilisi ja praktilisi teadmisi järgmiste valdkondade hulgast valitud ühest valdkonnast: eraõigus ja tsiviilkohtumenetlus; riigi põhikord, avalik õigus ja halduskohtumenetlus; karistusõigus ja kriminaalmenetlus. Eksamineeritav peab olema võimeline andma ilma ettevalmistusajata esmase hinnangu materiaal- ja menetlusõigusküsimuses ning advokaadi kutsetegevust ja kutse-eetikat puudutavas küsimuses. Vandeadvokaat peab olema võimeline tegutsema patrooni ja büroopidajana.

Advokatuuri astuja isiksuseomaduste hindamisel arvestab komisjon vestluse ja muude advokatuuri astuja isiku kohta käivate andmete alusel isiku kõlbelisi omadusi, suulist ja kirjalikku argumenteerimisoskust, suhtlemisoskust, samuti riigikeele valdamist ning muid isikut iseloomustavaid asjaolusid.

ADVOKAADIEKSAMITE KORRALDUS

Isik, kes soovib advokaadieksamit sooritada, esitab avalduse advokatuuri juhatusele, kes otsustab isiku eksamile suunamise.

Advokaadieksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast.

Advokaadieksami suulise ja kirjaliku osa korraldus, sh eksamitulemuste hindamise kord, on sätestatud advokatuuriseaduses ja advokatuuri kodukorras.

Alljärgnevalt on antud ülevaade advokaadieksamite korraldusest ja täpsustatud eksamite läbiviimise korralduslikke küsimusi.

Kirjalik eksam

Eksami kirjalikus osas sooritab eksamineeritav õigusteoreetilisi küsimusi sisaldava testi ja lahendab kaasusülesande. Kirjalikul eksamil kaasusülesande lahendamisele pääsemise eelduseks on testi positiivne sooritamine.

Testi küsimused hõlmavad küsimusi eraõiguse ja tsiviilkohtumenetluse; riigi põhikorra, avaliku õiguse ja halduskohtumenetluse; karistusõiguse ja kriminaalmenetluse; advokaadi kutsetöö ja kutse-eetika valdkonnast.

Test koosneb 50 küsimusest. Igale küsimusele on mitu valikvastust, millest õige on üks. Õigeks loetakse vastusevariant, mis hõlmab endas terviklikku õiget vastust. Õige vastuse tuvastamisel lähtutakse konkreetsest küsimusest ja võimalikest vastusevariantidest.

Aega testi sooritamiseks on 90 minutit.

Kaasusülesande lahendamine toimub samal päeval testi sooritamisega. Kaasusülesande lahendamiseks on aega 5 astronoomilist tundi.

Kaasusülesande valib vandeadvokaadi eksami sooritaja ühest järgmisest valdkonnast: eraõigus ja tsiviilkohtumenetlus; riigi põhikord, avalik õigus ja halduskohtumenetlus või karistusõigus ja kriminaalmenetlus. Vandeadvokaadi abi eksami sooritaja kaasusülesande valdkonda valida ei saa. Vandeadvokaadi abi eksami sooritajad lahendavad etteantud kaasuse, mis kuulub ühte eelnimetatud valdkonda. 

Eksamil käsitletavate valdkondade loetelud on avalikud ning need on leitavad advokatuuri veebilehelt . Testi küsimused, kaasusülesanded ja suulise eksami küsimused avaldamisele ei kuulu.

Eksami kirjaliku osa sooritamine, st nii testi sooritamine kui ka kaasusülesande lahendamine, toimub kutsesobivuskomisjoni poolt määratud ajal arvutiklassis. Isikliku arvuti kasutamine ei ole lubatud.

Testi sooritamisel ei ole lubatud abimaterjale kasutada. Kaasusülesande lahendamisel võib eksamineeritav kasutada õigusakte (Riigi Teataja veebilehte) ning Riigikohtu lahendeid. Eksami ajal ei ole lubatud teiste isikutega suhtlemine.

Eksamile on võimalik registreeruda ning registreeringut tühistada kuni selleks ette nähtud kuupäevani. Eksamiga seonduvad kuupäevad avaldatakse advokatuuri veebilehel ning edastatakse e-kirja teel advokaadibüroodele. 

Kirjaliku eksami veebikeskkonda sisenemisel tuleb eksamineeritaval end autentida ID kaardiga. Eksamil peab olema ID-kaart kaasas ja sertifikaatide kehtivus kontrollitud.

Suuline eksam

Suulisele eksamile pääsemise eelduseks on advokaadieksami kirjaliku osa, s.o testi ja kaasusülesande, positiivne sooritamine.

Enne kaasusülesande hindamist on kutsesobivuskomisjoni liikmetel õigus esitada seoses kaasusülesande lahendusega eksamineeritavale täiendavaid küsimusi.

Eksami suulises osas vastab eksamineeritav kutsesobivuskomisjoni istungil advokaadi kutsetööd ja kutse-eetikat puudutavatele küsimustele.

Korduseksam

Eksami negatiivsel sooritamisel ei pea juhatusele avaldust eksamile lubamiseks uuesti esitama. Korduseksamile on võimalik end registreerida eksamikeskkonnas.

Eksami negatiivse soorituse korral tuleb uuesti sooritada advokaadieksami kõik osad.

Korduseksami sooritamine on tasuline. Üldkogu poolt 03.03.2016 kehtestatud korduseksami tasu on 120 eurot.

KUTSESOBIVUSKOMISJON

Advokatuuri astuda soovijaid ja advokaadikutse taotlejaid eksamineerib kutsesobivuskomisjon.

Kutsesobivuskomisjoni liikmed on:
Urmas Ustav - esimees
Aadu Luberg
Toomas Tamme
Toomas Taube
Alice Salumets
Kadri Michelson
Indrek Leppik
Kristiina Lee
Iko Nõmm (kohtunik)
Meeli Kaur (kohtunik)
Gunnar Vaikmaa (Justiitsministeeriumi esindaja)
Andres Vutt (õigusteadlane)
Laura Feldmanis (riigiprokurör)

Asendusliikmed:
Britta Oltjer
Ksenia Kravtšenko
Kalev Saare
Tanel Mällas
Triinu Hiob
Urmas Reinola (kohtunik)
Velmar Brett (kohtunik)
Alar Must (Justiitsministeeriumi esindaja)
Ülle Madise (õigusteadlane)
 
Kutsesobivuskomisjoniga seotud küsimused: koolitusassistent Ivika Viil