Advokaadieksamist

ADVOKAADIEKSAMI EESMÄRK

Advokaadieksami eesmärgiks on selgitada, kas eksamineeritava erialateadmised ning oskused neid teadmisi advokaaditegevuses kasutada vastavad vandeadvokaadi abile või vandeadvokaadile esitatavatele tavapärastele nõuetele. Samuti on advokaadieksami eesmärgiks selgitada, kas advokatuuri astuja isiksuseomadused on advokaaditegevuseks sobivad.

Advokaaditööks vajalikud erialateadmised on seotud õigusvaldkonnaga. Õigusalaste teadmiste olemasolu on nende eduka rakendamise (nt kliendi nõustamise, kohtus esindamise, tõendite kogumise, õigusliku sisuga dokumendi koostamise jms) eeldus. Nii vandeadvokaadi abil kui vandeadvokaadil peavad seega olema teadmised kehtivast õigusest, st nii materiaalõigusest kui menetlusõigusest. See tähendab, et eksamineeritav peab eksami raames demonstreerima nii õigusaktides otsesõnu sätestatu kui ka õigusharude aluspõhimõtete ja kohtupraktikas avaldatud põhiseisukohtade tundmist. Lisaks sellele peavad nii vandeadvokaadi abi kui vandeadvokaat tundma ja mõistma õigusharude süsteemi ja erinevate õigusharude omavahelisi seoseid, - see on õigusliku probleemi lahendamisel vajalik asjas kohaldatava õigusnormi ja relevantse kohtupraktika leidmisel, sobivate õiguskaitsevahendite ning pädeva kohtu (või muu instantsi) määratlemisel. Vajalik on ka õigusterminoloogia valdamine, muuhulgas tuleb tunda selliseid termineid, mida õigusaktide tekstides ei kasutata, ning kohtupraktikas enim kasutatavaid ladinakeelseid väljendeid. Advokaadieksamite raames hinnatakse ka teadmisi advokaadi kutse-eetikast; vandeadvokaadi eksamil osalejad peavad demonstreerima lisaks teadmisi, mis on seotud advokaadibüroo pidamisega.

Erialaseks tööks vajalikud oskused hõlmavad õigusalase informatsiooni otsimise oskust, suhtlemisoskust (sh riigikeele valdamist) ning õiguslike probleemide lahendamiseks vajalikke baasoskusi: analüüsi- ja kriitilise mõtlemise oskust ning argumenteerimisoskust. Advokaadiks pürgija peab muuhulgas demonstreerima nende oskuste rakendamisel ka kliendikeskset lähenemist, st suutlikkust identifitseerida konkreetse kliendi huvid ning pakkuda välja nende huvidega arvestav ja põhjendatud õiguslik lahendus.

Vandeadvokaadi abi eksami sooritaja peab eksamil demonstreerima teadmisi ja oskusi tasemel, mis on vajalik patrooni juhendamisel kvaliteetse õigusteenuse osutamiseks. Vandeadvokaadi eksami sooritajalt oodatakse teadmisi ja oskusi tasemel, mis on vajalik iseseisvalt kvaliteetse õigusabi osutamiseks keerukates õiguslikes vaidlustes, patrooniks olemiseks ja advokaadibüroo juhtimiseks.

Isikuomadused iseloomustavad inimese käitumist, hoiakuid, kõlbelisust jms. Isikuomadused, mida Eesti Advokatuuri liikmeks astujalt oodatakse, tulenevad advokatuuriseadusest, muudest õigusaktidest ning Eesti Advokatuuri eetikakoodeksist.

ADVOKAADIEKSAMI OSAD

Advokaadieksam koosneb kolmest osast. Eksamil käsitletavate valdkondade loetelud on avalikud ning need on leitavad advokatuuri veebilehelt.

Eksami esimese osana tuleb sooritada 50 küsimusest koosnev test. Testi eesmärk on eksamineeritava õigusalaste teadmiste ja oskuste, sh kirjaliku teksti mõistmise oskuse hindamine. Testi küsimused on eraõiguse ja tsiviilkohtumenetluse, riigi põhikorra, avaliku õiguse ja halduskohtumenetluse, karistusõiguse ja kriminaalmenetluse ning advokaadi kutsetöö ja kutse-eetika valdkonnast. Igale küsimusele on mitu valikvastust, millest õige on üks. Õige vastuse tuvastamisel lähtutakse konkreetsest küsimusest ja selle küsimuse juures esitatud vastusevariantidest. Test viiakse läbi arvutiklassis. Isikliku arvuti kasutamine ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud abimaterjalide kasutamine. Aega testi sooritamiseks on 90 minutit.

Testi positiivsele hindele sooritanud kandidaadid lubatakse eksami teisele osale, mis toimub testiga samal päeval ning mille sisuks on kaasusülesande lahendamine. Selleks on aega 5 astronoomilist tundi. Kaasusülesande lahendamisega demonstreerib eksamineeritav oma erialaseid teadmisi ja oskusi ning hoolikust ja täpsust õiguslike probleemide lahendamisel. Kaasusülesande valib vandeadvokaadi eksami sooritaja ühest järgmisest valdkonnast: a) eraõigus ja tsiviilkohtumenetlus, b) riigi põhikord, avalik õigus ja halduskohtumenetlus või c) karistusõigus ja kriminaalmenetlus. Vandeadvokaadi abi eksami sooritaja kaasusülesande valdkonda valida ei saa. Vandeadvokaadi abi eksami sooritajad lahendavad etteantud kaasuse, mis kuulub ühte eelnimetatud valdkonda. Kaasusülesande lahendamine toimub samuti arvutiklassis ning isikliku arvuti kasutamine ei ole lubatud. Kasutada võib õigusakte (Riigi Teataja veebilehte), Riigikohtu lahendeid ning viivisekalkulaator.

Eksami kolmas osa toimub suulises vormis ning sellele pääsemise eelduseks on advokaadieksami kirjaliku osa, s.o testi ja kaasusülesande sooritamine positiivsele tulemusele. Suulisel eksamil vastab eksamineeritav kutsesobivuskomisjoni istungil advokaadi kutsetööd ja kutse-eetikat puudutavatele küsimustele, lisaks on kutsesobivuskomisjoni liikmetel õigus esitada eksamineeritavale täiendavaid küsimusi seoses kaasusülesande lahendusega. Suulisel eksamil hinnatakse eksamineeritava erialateadmisi ja oskusi (sh suhtlemisoskust ja riigikeele valdamist) ning kõlbeliste ja muude isikuomaduste sobivust advokaaditööks. Kandidaadi isikuomaduste hindamisel võib komisjon lisaks vestlusele arvesse võtta ka muid andmeid.

Testiküsimused, kaasusülesanded ja suulise eksami küsimused avaldamisele ei kuulu.

ADVOKAADIEKSAMI KORRALDUS

Eksamile on võimalik registreeruda ning registreeringut tühistada kuni selleks ette nähtud kuupäevani. Eksamiga seonduvad kuupäevad avaldatakse advokatuuri veebilehel ning edastatakse e-kirja teel advokaadibüroodele. Isik, kes soovib advokaadieksamit sooritada, esitab avalduse advokatuuri juhatusele, kes otsustab isiku eksamile suunamise.

Kirjaliku eksami veebikeskkonda sisenemisel tuleb eksamineeritaval end autentida ID kaardiga. Eksamil peab olema ID-kaart kaasas ja sertifikaatide kehtivus kontrollitud.

Eksami ajal ei ole lubatud teiste isikutega suhtlemine.

Eksami negatiivse soorituse korral tuleb teha korduseksam, mis seisneb eksami kõikide osade uuesti sooritamises. Eksami negatiivsel sooritamisel ei pea juhatusele avaldust eksamile lubamiseks uuesti esitama. Korduseksamile on võimalik end registreerida eksamikeskkonnas.

Korduseksami sooritamine on tasuline. Üldkogu poolt 03.03.2016 kehtestatud korduseksami tasu on 120 eurot.

KUTSESOBIVUSKOMISJON
Advokatuuri astuda soovijaid ja advokaadikutse taotlejaid eksamineerib kutsesobivuskomisjon.

Kutsesobivuskomisjoni liikmed on:
Urmas Ustav - esimees
Aadu Luberg
Toomas Tamme
Toomas Taube
Alice Salumets
Kadri Michelson
Indrek Leppik
Kristiina Lee
Iko Nõmm (kohtunik)
Meeli Kaur (kohtunik)
Andres Vutt (õigusteadlane)
Laura Feldmanis (riigiprokurör)

Asendusliikmed:
Britta Oltjer
Ksenia Kravtšenko
Kalev Saare
Tanel Mällas
Triinu Hiob
Urmas Reinola (kohtunik)
Velmar Brett (kohtunik)
Kati Reitsak (riigiprokurör)
Jaan Ginter (õigusteadlane)
 
Kutsesobivuskomisjoniga seotud küsimused: koolitusassistent Ivika Viil