MENÜÜ Prindi

Advokaadiks saamine

ADVOKAADIKS SAAMINE

Advokatuuri liikmed (advokaadid) on vandeadvokaadid ja vandeadvokaadi abid.

1. märtsil 2013. aasta jõustunud advokatuuriseaduse muudatustega jäeti advokatuuri liikmete loetelust välja vandeadvokaadi vanemabid ja mindi üle kaheastmelisele liikmeskonna mudelile – vandeadvokaadid ja vandeadvokaadi abid. Praegu vandeadvokaadi vanemabina tegutsevad advokatuuri liikmed peavad sooritama vandeadvokaadi eksami 28. veebruariks 2018. aasta.

Advokaadiks soovija peab vastama advokatuuriseaduses sätestatud nõuetele ning sooritama advokaadieksami.

 

Advokatuuri liikmeks võib võtta isiku:

1) kes on teovõimeline;

2) kelle elukoht on Eestis või kes on Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik;

3) kes vastab kohtunikule esitatavatele haridusnõuetele vastavalt kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1. Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud pädevaks organiks on Eesti Advokatuur;

4) kes valdab kõnes ja kirjas eesti keelt;

5) kes on aus ja kõlbeline ning advokaaditööks vajalike võimete ja isiksuseomadustega.

 

Vandeadvokaadi abi:

* Vandeadvokaadi abina võib advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on sooritanud vandeadvokaadi abi eksami.

* Vandeadvokaadi abi tegutseb patrooni juhtimisel.

 

Vandeadvokaat:

* Vandeadvokaadiks võib saada advokatuuri liige, kes on sooritanud vandeadvokaadieksami ja on tegutsenud:

vähemalt kolm aastat vandeadvokaadi abina või

vähemalt ühe aasta vandeadvokaadi vanemabina.

* Kui isik on vahetult enne advokatuuri astumist vähemalt kaks aastat järjest töötanud ameti- või töökohal, millele asumisel on nõutav õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon, võib advokatuuri juhatus lubada ta vandeadvokaadieksamile, kui ta on vähemalt ühe aasta järjest tegutsenud vandeadvokaadi abina.

* Vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on sooritanud vandeadvokaadieksami ja on:

õigusteaduse doktor või olnud vandeadvokaat ja astub advokatuuri viie aasta jooksul pärast seda, kui ta on olnud advokatuurist advokatuuriseaduse § 36 lõike 1 punktis 1 või 4 sätestatud alusel välja arvatud või olnud vähemalt kolm aastat kohtunik, notar või prokurör ja astub advokatuuri viie aasta jooksul pärast kohtuniku, notari või prokurörina tegutsemise lõpetamist.

* Vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud riigikohtunikuna, kohtunikuna Euroopa Kohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus või Euroopa Liidu Üldkohtus või õiguskantslerina.

* Vandeadvokaat peab olema vähemalt 24-aastane.

 

Advokatuuri vastuvõtmisest keeldumise alused

Advokatuuri liikmeks ei võeta isikut, kes:

* ei vasta advokaadile esitatavatele nõuetele;

* on advokatuurist välja heidetud või notariametist tagandatud;

* on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

* on avalikus teenistuses, töötab töö- või teenistuslepingu alusel;

* on pankrotivõlgnik;

* tegutseb kutsealal, mis on vastuolus advokaadi kutse-eetika nõuetega või sõltumatuse põhimõttega;

* on kohtuotsusega ilma jäetud õigusest olla advokaat, kohtunik, prokurör, notar või ettevõtja.

Töötamine õppe- või teadustööl ei takista isiku advokatuuri vastuvõtmist.

 

Advokatuuri liikmeks astuja peab esitama:

Eesti Advokatuuri juhatusele kirjaliku avalduse ja isikuandmete ankeedi, milles kinnitab, et ta vastab advokaadile seaduses esitatavatele nõuetele ja puuduvad tema advokatuuri liikmeks võtmist välistavad asjaolud ning märkima taotletava advokaadi kutsenimetuse.

 

Avaldusele peab lisama järgmised dokumendid:

1) isikuandmete ankeet;

2) juriidilist kõrgharidust tõendava dokumendi ärakiri; juhul, kui juriidiline kõrgharidus on omandatud välisülikoolis, ka Eesti ENIC/NARIC Keskuse (Akadeemilise Tunnustamise Infokeskus) hinnang omandatud kvalifikatsiooni kohta;

3) akadeemiline õiend eksamitulemuste kohta;

4) akadeemilise kraadi ja/või teadusliku kutse olemasolu korral kraadi ja/või kutset tõendavate dokumentide ärakirjad;

5) vandeadvokaadi nõusolek patrooniks määramise kohta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;

6) isikut tõendava dokumendi ärakiri;

7) kaks värvifotot suurusega 40 x 50 mm;

8) ärakirjad muudest dokumentidest, mis tõendavad liikmekandidaadi vastavust seaduses esitatud nõuetele;

9) advokaadibüroo pidaja nõusolek liikmekandidaadi tööle võtmiseks.

 

Kõrgema kutsenimetuse taotlemiseks peab esitama:

1) Kõrgema kutsenimetuse saamiseks peab advokaat esitama juhatusele avalduse kirjalikus või elektroonilises vormis.

2) Kõrgema kutsenimetuse saamise avalduses kinnitab advokaat, et ta vastab kõrgema kutsenimetuse saamiseks esitatavatele nõuetele.

3) Kõrgema kutsenimetuse saamise avalduses peab märkima taotletava advokaadi kutsenimetuse.

4) Kõrgema kutsenimetuse saamise avalduses peab märkima kaasuse valdkonna 

5) Kõrgema kutsenimetuse saamise avaldusele peab lisama isikuandmete ankeedi, kaks värvifotot suurusega 40 x 50 mm, patrooni seisukoha avalduse kohta, aruande vandeadvokaadi abina tegutsemise kohta, samuti taotleja kutsetegevust kajastavad dokumendid.

Juhatusel on õigus nõuda täiendavate dokumentide esitamist advokatuuri vastu võtmisel oluliste asjaolude kohta.

Nimi
Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise juhend.doc
Isikuandmete ankeet 12.01.2016.doc
Eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded.pdf